Edulood ja mälestused

Kristiina Kuningas
Vilistlane, lõpetanud õhusõiduki juhtimise eriala

Olles lugenud läbi Antoine de Saint-Exupéry "Inimeste maa" ja "Lõuna postilennuki" ning kübeke peale Power Puff Derbyst ja lennunduse algusaastate naispilootidest, sõitsin ma 2003. aasta hilissuvel Tartusse, et alustada õpinguid tolleaegses Tartu Lennukolledžis.                     

Otse loomulikult oli mul romantiliselt väärastunud arusaam lennunduse olemusest, lennuki tatiga parandamise võimalustest ning sellest, milline mu järgnev elu olema saab. Kuigi ma olen enam kui kindel, et uues majas on väga tore õppida, olen siiski õnnelik, et minu koolitee sattus aega, mil lennuki tantsuga vastuvõtmine perroonil oli võimalik, mil ennastunustavalt (ka vahel loenguid ignoreerides) sai aknast jälgida, kui täpselt mõni kursakaaslane esiratast ruleerimistee keskjoonel suudab hoida või kui mitu "kitse" Tartu lennuraja peale mahub. 

Õpingutejärgselt oli mul võimalus asuda instruktorina tööle Pakker Aviosse ja paralleelselt (selleks ajaks juba Eesti Lennuakadeemias) loenguid anda. Äärmiselt huvitav ja lõbus aeg, mille jooksul sain ma aru, kui palju selgemaks asjad saavad, kui sa oled sunnitud neid teistele õpetama. 2010. aasta talvel avanes uus võimalus kandideerida ja asuda õppima lennujuhiks. Pärast pea aasta pikkust õppeperioodi ning samapaljut stažeerimist alustasin tööd Tallinnas, lennujuhina Lennuliiklusteeninduse AS-is. Arusaadavalt ei ole mu elu olnud selline, nagu ma seda kunagi ette kujutasin. Teekond on siiani olnud palju huvitavam ja seiklusterohkem, kui seda arvata oskasin - täis harukordseid võimalusi ning fantastilisi inimesi.