Edulood ja mälestused

Kristjan Kõrgesaar
Eesti Lennuakadeemia lennujuhtimise juhtivinstruktor   

Üles kasvasin Tartus, Tähtvere linnaosas. Minu haridustee on olnud suhteliselt igav – alg-, põhi- ja keskkooliaeg möödusid Miina Härma Gümnaasiumis ja elukutse omandasin Tartu Lennukolledžis. Aastanumbrid siis vastavalt 1981-1992 ja 1994-1995. Olen proovinud ka muid erialasid õppida, nt bioloogiat ja inglise keelt, kuid proovimiseks need jäidki. Hetkel töötan Eesti Lennuakadeemias instruktorina ja Lennuliiklusteeninduse AS-is radarlennujuhina.           

Mida üldse lennujuhtimisest teatakse? Mina teadsin 20 aastat tagasi, et lennukid on sellised aparaadid, millega on võimalik reisida ühest punktist teise maapinnast kõrgemal. Kõik, mis sellega kaasneb, oli täiesti tundmatu maa. Ühesõnaga, kui Tartu Ülikooli peahoone kuulutuste stendile ilmus kutse tulla õppima lennujuhtimist, siis otsustasin üsna kõhklematult pea ees tundmatus kohas vette hüpata. Küllaltki motiveeriv oli olla esimeste seas, kes sellist haridust Eestis omandavad. Ja ma võin öelda, et siiani pole mul tulnud seda otsust kahetseda. Minu esimene poeg sündis 1993. aastal, seega oli mul lisaks endale veel kaks inimest, kelle heaolu mulle tähtis oli. See omakorda tähendas, et töökoht oli eluküsimus. Ja loomulikult tabas kolledž naelapea pihta, kui pakkus võimalust 1,5 aastaga omandada selline haridus, mis tagab kindla ja hea sissetulekuga töökoha. Head lennujuhti väärtustatakse ka hea palgaga!

Lennujuhi töö seisneb lennuohutuse tagamises mingis õhuruumi osas. Töövahenditeks on kiire taip, kullipilk, terav kuulmine ja tugev hääl. Mitte igaühest ei saa lennujuhti, kuna see nõuab kombinatsiooni teatud psühholoogilistest ja isiksuslikest omadustest ning head tervist. Samas on see väga kitsas eriala – väljaspool lennujuhtimiskeskust on selle haridusega väga vähe peale hakata.  Seega on igaüks, kellest saab lennujuht, väga eriline inimene.

Kooliaeg möödus kiirelt. Lennujuhi ameti õppimine on küllaltki intensiivne protsess ja väga tihedalt praktikaga seotud. Alguses tundus see mängulennukitega ümber laua jooksmine väga naljakas, kuid hiljem saime aru, et kuidagi teisiti õppida pole võimalik (esimesed 12 aastat kasutati lennujuhtide koolitamisel tabeltop simulator’it). Kooliajal käisime ka praktikal erinevates lennujuhtimisüksustes Eestis ja Soomes, see suurendas oluliselt huvi ala vastu. Soomest oli pärit ka meid juhendav õppejõud. Vaba aega oli vähe ja selle veetsin ma enamasti kas sportides või kodus õppides. Sellegipoolest jäin kooliajaga rahule.

Tavaline lennujuht on hea spetsialist, kes töötab oma pädevuse piirides soovitavalt võimalikult pikka aega. Tänu välistele teguritele on vahel võimalikud ka väga kiired muutused. Üheks selliseks näiteks saangi ma enda tuua.

Lennukolledžis koolitati mind lennuväljal lennujuhtimisteenust osutama. Kohe peale lõpetamist augustis 1995 asusingi tööle Tallinna lennujuhtimistorni. Möödus vaid 1,5 aastat, kui mind saadeti radarikoolitusele Saksamaale. 1997. aastal saingi lähenemisradari pädevuse. Juba järgmisel aastal saadeti mind piirkondliku pädevuse koolitusele Iirimaale. 1998. aasta lõpuks oli mul seega õigus töötada kolmel erineval positsioonil.

2001. aastal leiti, et ma olen piisavalt tubli, et võiksin olla vahetuses vanemlennujuhina. See oli erakordselt kiire karjäär nii noore mehe kohta, sest tavaliselt määratakse vanemlennujuhtideks märksa kogenumaid spetsialiste. Muidugi oli selline usaldus meelitav, kuid arvan, et areng oleks võinud rahulikum olla, sest kui kiire areng järsku peatub, võib tekkida küsimus: kuhu edasi minna? Ja sellele on juba raskem vastata, sest see eeldab endas selgusele jõudmist, kuna valikuid ei ole palju. Saab hakata koolitajaks või paberitöö tegijaks. Igal juhul peab vähendama koormust lennujuhina. Minu valikuks osutus koolitaja töö.

Hetkel olen tagasi Eesti Lennuakadeemias ning minu ülesandeks on lennujuhtimiseriala pädevuskoolituse planeerimine ja läbiviimine. Üks põnevamaid  tahke selle töö juures on olnud moodsa, tarkvaral põhineva lennujuhtimissimulaatori arendamine. Selle tulemusena on Eesti Lennuakadeemial igati tänapäevane töövahend nii alg- kui täiendkoolituste läbiviimiseks.

Maailm meie ümber muutub kiiresti. Ka lennujuhi ülesanded on pidevas muutumises. Kuid lennundus jääb ja meil kõigil on jätkuvalt võimalik oma panus selle arengusse anda. Võtmesõnaks on kohanemine ja enese arendamine. Tuult tiibadesse!