Edulood ja mälestused

Mati Meos
Eesti Lennuakadeemia nõunike kogu esimees

20 aastat on pikk aeg ja samas on see ka lühike aeg. Kõik on suhteline. Igal juhul on 20 aastat peaaegu üks inimpõlv. Lennukoolituse kestus taasiseseisvunud Eestis läheneb ühele inimpõlvele.

Olen olnud tunnistajaks ja ka osaliseks Eesti lennukoolituse teises laines.  

Esimene laine algas teadagi Eesti iseseisvumisega Vabadussõjas.

Teine laine algas nõukogude aja viimastel aastatel, kui Hillar Link ja Endel Käärt korraldasid esimesed erapilootide kursused Tartus. Kursused päädisid Nõukogu Liidu erapilooditunnistuste väljaandmisega kosmonaut Igor Volki poolt Tallinnas 1991. aasta jaanuaris.

Riiklikul tasemel koolitus lükati käima mitmete tegevlendurite (Mati Sõrmus, Rein Porro) ja lendurveteranide (Otto Taur) ning koolitajate (Jaanus Järveoja, Rein Järv) poolt taasiseseisvunud Eestis valitsenud iseseisvustaotluste tuhinas, kus oli vaja kiiresti koolitada rahvuslikku pilootide ja lennujuhtide kaadrit. Majanduslikele ja juriidilistele aspektidele  pöörati vähem tähelepanu. Vaatamata tegevusvaldkonna uudsusele (või tänu sellele) saavutati lennundusringkondade ja poliitikute vahel ühine keel Nõo Keskkoolis lennundusklassi avamiseks 1990. aastal ja hiljem Tartu Lennukolledži avamiseks 1993. aastal. 

Aktiivseteks tugiorganisatsioonideks lennukoolituses on olnud AEROCO AS, ERGON AS ja Pakker Avio AS.

Nagu looduses ikka, kus sünnib uus ime, kerkivad esile kohe ka uued ohud. Imel endal võivad olla omad puudused.

Ilmnes, et kõigile lõpetajatele ei ole pakkuda erialast tööd, rahalugejad avastasid, et pilootide spetsiifiline koolitus on teiste erialadega võrreldes kordades kallim, väliskoolitajad pakkusid oma, väidetavalt odavamat piloodikoolitust, poliitikud hakkasid kahtlema rahvusliku piloodikoolituse vajalikkuses, kuna nõudlus oli väike ja globaliseerumise mõjud aina kasvasid.

Tartu Lennukolledži olemasolu vajalikkust vaagiti Riigikogus eelmise sajandi lõpus iga aasta riigieelarve vastuvõtmisel. Tartu Lennukolledži saatus sõltus ainult hääletuse tulemustest Riigikogus, kus lobitööl oli määratu roll. Sellel keerulisel ajal oli ka minul võimalus öelda kaalukas sõna lennundushariduse kestmise toeks.

Paljude inimeste töö ja pingutuste tulemusena on Eestil täna olemas Eesti Lennuakadeemia ja oma lennunduskaader.

Lennuakadeemial on kaasaegne hoone ja kaasaegsed õppetingimused. Tänusõnad rektoritele Villu Mikitale ja Jaan Tammele. Tänud kõigile uuendusmeelsetele pedagoogidele ja üliõpilastele.

Samas olelusvõitlus  jätkub, ühiskonna võnked puudutavad ka Eesti Lennuakadeemiat. Lennuakadeemia saatus sõltub ennekõike kogu lennundusringkonna armastusest lennunduse vastu, iga üksiku persooni võitlevast positsioonist ja paindlikust diplomaatiast, uute väljakutsete püstitamises ja lahendamises.

Elagem teadmises – ei ole häid ega halbu aegu, on vaid hetk, milles viibime praegu.