Korduma kippuvad küsimused

  • Kuidas valmistuda Eesti Lennuakadeemiasse sisseastumiseks? 

Lennuakadeemiasse sisseastumisel on oluline reaalaine riigieksami tulemus ja võõrkeele oskus, seega tuleks põhikoolis ja gümnaasiumis rõhku panna just nende ainete õppimisele (lennuliiklusteeninduse erialal reaalaine riigieksami nõue puudub).  

Sisseastumiseksami kirjaliku osa edukaks läbimiseks tutvu meie kodulehel oleva eriala ja õppekorraldust puudutava infoga. Tehnilistele erialadele (õhusõiduki juhtumine, lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemid ning õhusõiduki ehitus ja hooldus) kandideerides tuleb sooritada kirjalikud kutsesobivustestid. Õhusõiduki ehituse ja hoolduse ning lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide erialale kandideerides ei pea sooritama kutsesobivusteste kui reaalaine riigieksami tulemus on laias matemaatikas üle 65 punkti või kitsas matemaatikas üle 81 punkti. Sellisel juhul arvestatakse kutsesobivustestide eest automaatselt maksimumtulemus (30 punkti).

Vestlusel/intervjuul näita välja enda motivatsiooni, räägi vestlusel, kui oled olnud tudengivari, käinud lahtiste uste päeval või muul moel akadeemia ning lennundusvaldkonnaga tutvunud.    

Õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteeninduse erialale kandideerides on eelduseks ka hea füüsiline ja vaimne tervis, kuna läbida tuleb ka tervisliku sobivuse kontroll.

  • Millised peaksid olema riigieksamite tulemused lennuakadeemiasse sissesaamiseks?

Kandideerimisel puudub konkreetne riigieksami tulemuste miinimummäär. Sissesaamine oleneb kandideerimise aastast, kuna riigieksami sooritamise tase võib olla aastati erinev. Samuti oleneb palju konkreetsest erialast, mida soovitakse õppima asuda, kuna konkursid on erialati erinevad. Eelmiste aastate vastuvõtuprotsesside kogemusele tuginedes võib väita, et sisseastumisel ning ka hilisemates õpingutes on riigieksami tulemustest märksa olulisem kutsesobivustesti tulemus ja kandidaadi huvi ning motiveeritus.       

Reaalaine riigieksami tulemused 2016. aastal vastuvõetutel     

  Reaalaine Võõrkeel
Min Keskmine Max B1 B2 või kõrgem
Lennuliiklusteenindus 32 65 92 6 üliõpilasel
Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemid 41 61 90 6 üliõpilasel
Õhusõiduki juhtimine 51 82 100 11 üliõpilasel
Lennundusettevõtte käitamine325380 7 üliõpilasel8 üliõpilasel
Õhusõiduki ehitus ja hooldus 19 48 92 7 üliõpilasel 13 üliõpilasel

  • Kas mul on võimalik kandideerida, kui vajalik riigieksam on sooritamata?

Kahjuks mitte. Eesti Lennuakadeemias ei ole võimalik ka asenduseksamit sooritada.

  • Milles seisneb kirjalik kutsesobivustesti õhusõiduki juhtimise erialale kandideerimisel?

Kutsesobivustest koosneb ca 20 kirjalikust alatestist, mille lahendamine võtab koos pausidega aega umbes 5 tundi.

Testiga hinnatakse kahte näitajat: psühholoogilisi võimeid ja psühholoogilist sobivust.

1) Psühholoogiliste võimete hindamisel uuritakse testide abil:    

  • tähelepanu, taju ja loogilist mõtlemist;
  • tehnilist mõtlemist;
  • arvulist võimekust;
  • ruumis orienteerumise võimekust;
  • püsimälu võimekust;
  • mitme vaimse tegevuse koos sooritamise võimekust.  

2) Psühholoogilise sobivuse määramiseks tuleb vastata suurele hulgale valikvastustega küsimustele ning täita ankeet (võimalik täita enne testide sooritamist). Selle katsete osaga hinnatakse isikuomadusi, põhiliselt stressi- ja pingetaluvust jmt. Testi tulemuseks on vastus: sobiv või mittesobiv vastavale erialale.  Juhul, kui kandidaat osutub õhusõiduki juhtimise erialale mittesobivaks, on tal siiski võimalus edasi kandideerida oma teise valikuna märgitud erialal.       

  • Milles seisnevad kirjalikud kutsesobivustestid lennuliiklusteeninduse erialale kandideerimisel?

Lennujuhiks kandideerides tuleb sooritada FEAST. FEAST (First European Air Traffic Controller Selection Test) on kaheosaline arvutipõhine ingliskeelne kutsesobivustest. Testi eesmärk on mõõta selliseid oskusi ja võimeid nagu otsustusvõime, loogilise mõtlemise võime, nägemistaju, tähelepanu, erinevate ülesannete üheaegne sooritamine, peast arvutamine ja ruumiline taju.

  • Kas sisseastumiseksamit on on võimalik sooritada samal päeval kutsesobivustestidega? 

Kandidaatidel, kes kandideerivad ainult õhusõiduki ehituse ja hoolduse ning lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide erialale, on võimalik sisseastumiseksam ehk siis sisseastumisvestlus sooritada samal päeval kutsesobivustestiga

  • Kas õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteeninduse erialale kandideerimiseks vajalikud terviseuuringud peavad olema teostatud enne sisseastumist või teostatakse need kohapeal?

Terviseuuringud peavad läbima ainult õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteeninduse erialale kandideerijad. Enamik terviseuuringuid sooritatakse lennuakadeemia poolt organiseeritud meditsiinilise kontrolli ajal Baltic Euromedical OÜ-s vastuvõtuprotsessi lõppfaasis. Terviseuuringutele saadetakse pingerea esimesed 10 kandidaati lennuliiklusteeninduse õppekaval ja 13 kandidaati õhusõiduki juhtimise õppekaval.

Eelnevalt tuleb perearstilt saada tõend. Esmane pingerida selgub 9. juuliks 2017, seega mõistlik on  planeerida perearsti külastus perioodiks 10. juuli kuni 14. juuli 2017.  Meditsiiniline kontroll toimub juulikuus.

Õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteeninduse erialale kandideerijatel on vajalik saada oma perearstilt:

  • väljavõte ambulatoorsest kaardist viimase 5 aasta kohta (põetud haigused);          
  • tõend, et perearstile teadaolevalt ei ole kandidaadil esinenud psüühilisi häireid;
  • kopsude röntgenuuring.

Õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteeninduse erialadele kandideerijad läbivad Baltic Euromedical OÜ-s järgmised terviseuuringud:

Laboriuuringud:

  • vere kliiniline analüüs;
  • uriini analüüs;
  • vere lipiididesisalduse määramine;
  • veresuhkru analüüs.

Röntgen- ja funktsionaaldiagnostilised uuringud:

  • elektrokardiogramm (EKG);
  • toonaudiomeetria;
  • spiromeetria;
  • kopsude tippvoolu mõõtmine (PEF);
  • kõrva, nina ja kurgu kontroll;
  • silmade ja nägemise kontroll;
  • värvusnägemise kontroll Ishihara testidega ja vaatevälja hindamine Donders’i meetodil.  

Vaata ka dokumenti "Õhusõiduki meeskonnaliikmete, lennuliikluse lennujuhtide ja -informaatorite ning nimetatud erialadel õppivate ja õppima asuvate isikute tervisenõuded, tervisekontrolli ning tervisetõendite väljaandmise, pikendamise, uuendamise ja kehtetuks tunnistamise kord".          

  • Millised on konkreetsed meditsiinilised nõuded silmanägemisele õhusõiduki juhtimise erialale kandideerimisel? Kas silmad võivad olla laseroperatsiooniga korrigeeritud?  

Lenduriks ja lennujuhiks õppida soovijal peab kaugnägevusteravus olema mõlemas silmas eraldi vähemalt 6/9 (0,7) ning koos 6/6 (1,0). Silma refraktsioonihäire ei tohi ületada +/-3 dioptrit. Lisaks kontrollitakse veel värvusnägevust, silma põhjasid, vaatevälju jne.

Kui operatsioonijärgne refraktsioonihäire oli alla 5 dioptri, võib kaaluda tervisenõuetele vastavust pärast aasta (12 kuu) möödumist operatsioonist tingimusel, et silma refraktsioon on stabiilne, nägemisfunktsioon taastunud ning valgustundlikkus pole tõusnud.  

Lõpliku otsuse nii tervise, kui ka silmanägemise kohta teeb meditsiiniline komisjon. Eesti Lennuakadeemiasse immatrikuleerimiseks peab olema meditsiiniline kontroll positiivselt läbitud.

  • Kas ma saan kandideerida Eesti Lennuakadeemiasse, kui minu kohta on karistusregistris kehtivad kriminaalkaristusandmed?

Kriminaalkaristuse puudumise nõue akadeemiasse sisseastumise eeldusena on tingitud sellest, et tulenevalt lennuohutusnõuetest on lennundusettevõtted kehtestanud oma territooriumile sissepääsurežiimi ning läbipääsuloa saamine eeldab muuhulgas kriminaalkaristuse puudumist. Seega tekib karistuse olemasolu korral üliõpilasel probleeme praktika läbimisega ning hiljem ka töökoha leidmisega. 

Karistatuse arvestamisel saab akadeemia lähtuda ainult karistusregistri seaduses sätestatust ning vastavatest andmetest karistusregistris. Selle kohaselt omavad karistusregistri karistusandmed õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni. Tähtajad kustutamiseks on esitatud karistusregistri seaduse paragrahvides 25–28 ja sõltuvad  süüteost, mille eest karistus on määratud. Seadus sätestab ka juhud, millal on õiguslik tähendus karistusregistrist kustutatud ja karistusregistri arhiivi kantud andmetel ning kellel ja milleks on õigus vastavaid andmeid saada ja kasutada. Akadeemial ei ole õigust üliõpilaskandidaatide kohta karistusregistrist andmeid saada ega võimalust nende poolt esitatud andmeid kontrollida, seda saab teha ainult isik ise. Akadeemia poolt esitatud sisseastumisnõudel on seega hoiatav tähendus, vältimaks olukorda, et hilisemad võimalikud piirangud õpingute käigus ja töökoha leidmisel ei tuleks üliõpilaskandidaadile ootamatult. 

Esitatud andmete õigsuse eest vastutab üliõpilaskandidaat ise.

  • Kas Eesti Lennuakadeemiasse õppima asudes peavad noormehed olema läbinud kaitseväeteenistuse?

Eesti Lennuakadeemiasse õppima asudes ei pea noormehed olema kaitseväeteenistust läbinud. Kaitseväeteenistus on soovitatav läbida kahe esimese õppeaasta jooksul. Võimalik on ka akadeemiasse sisse astuda ning pärast immatrikuleerimist kohe kaitseväeteenistusse minna.

  • Kui suur on konkurents sisseastumisel?  

2015. a (avaldust kohale) 2016. a (avaldust kohale)
Lennuliiklusteenindus
17,810
Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemid 
4,71,75
Õhusõiduki juhtimine
11,77,6
Lennundusettevõtte käitamine
5,52,78
Õhusõiduki ehitus ja hooldus
4,82,72

  • Kas õpingute ajal saab eriala vahetada?     

Üliõpilase eksmatrikuleerimisel võib vabanenud õppekoha täita konkursi korras kohe pärast õppekoha vabanemist. Õppekohtade arvestust peab ja vabanenud õppekohtadest annab teada õppeosakond.

Isikule, kellelt ei ole vähemalt poole õppekava nominaalkestuse jooksul nõutud õppekulude hüvitamist, ei kohaldata läbitud õppekava kolmekordse nominaalkestuse jooksul samal kõrgharidusastmel õppides enam õppekulude hüvitamist mittenõudmist. Õppekava kolmekordse nominaalkestuse tähtaeg hakkab kulgema isiku rakenduskõrgkooli immatrikuleerimisest, lähtudes sellest õppekavast, millele isik immatrikuleeriti. Käesolevas tähenduses ei käsitleta samade kõrgharidusastmetena rakenduskõrgharidusõpet ja bakalaureuseõpet.

Vaata ka Rakenduskõrgkooli seadust.       

  • Kuidas on Eesti Lennuakadeemia seotud Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooliga? 

Tartu Ülikooli (TÜ), Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja Eesti Lennuakadeemia vahel on sõlmitud koostööleping ning esimesel kolmel semestril viiakse Tartu Ülikoolis ja Eesti Maaülikoolis läbi mõnesid õppeaineid ning esimestel semestritel on lennuakadeemia üliõpilased nendes ülikoolides külalisüliõpilase staatuses. 

  • Kas Eesti Lennuakadeemia pakub ka ühiselamukohti?
Eesti Lennuakadeemia õppehoone kõrval asuvas vallale kuuluvas hoones on võimalik pakkuda kohta 12 inimesele. Lisaks on meie üliõpilastel võimalus taotleda ühiselamukohti Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli ühiselamutes.    

  • Millised on edasiõppimise võimalused pärast lennuakadeemia lõpetamist?  

Eesti Lennuakadeemia pakub rakenduskõrgharidust ning lõpetanul on samad edasiõppimise võimalused kui mistahes teise kõrgkooli lõpetanul. Näiteks lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide eriala lõpetanul on pärast Eesti Lennuakadeemia lõpetamist võimalik jätkata Tallinna Tehnikaülikooli telekommunikatsiooni eriala magistriõppes.

  • Kas Eesti Lennuakadeemia koolitab ka stjuardesse?

Lennuakadeemia stjuardesse ei koolita, seda teevad vastavalt vajadusele erinevad lennundusettevõtted. Tavaliselt kuulutab ettevõte meediakanalites ja/või tööportaalides välja konkursi stjuuardite/stjuardesside leidmiseks. Stjuardessiks saamiseks tuleb läbida koolitus, mis kestab maksimaalselt paar kuud. Loe stjuardessi elukutsest lähemalt Rajaleidja ametite andmebaasist.