Mis on ERASMUS+ programm ja kuhu saab minna? 

Erasmus+ programmi raames saavad Eesti kõrgkoolide üliõpilased igas õppeastmes (bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes, magistriõppes ning doktoriõppes) maksimaalselt 1 aastaks minna õppima ja/või praktikale Euroopa Liidu liikmesriikidesse ja programmiga liitunud Euroopa riikidesse (Island, Norra, Liechtenstein, Šveits, Makedoonia Vabariik, Türgi). Eesti Lennuakadeemia sai Erasmuse kõrghariduse harta 2013. aasta jaanuaris.


  • Välisõpingud partnerkõrgkoolis: 3-12 kuud
  • Välispraktika Erasmus+ programmis osalevates riikides: 2-12 kuud
  • Lisaks ka äsjalõpetanute praktika (praktika 1 aasta jooksul pärast lõpetamist): 2-12 kuud

Millal õpirändele minna?

  • Õpiränne on soovituslik planeerida kõikidel akadeemia erialadel 2. kursusele ja üldiselt kestab õpiränne korraga ühe semestri, kuid võib minna ka terveks akadeemiliseks aastaks.
  • AM erialal sobivad ka 3. ja 4. kursus.
  • TECH erialal lisaks 2. kursusele ka 4. kursuse kevad.
  • Äsjalõpetanute õpiränne peab toimuma 12 kuu jooksul alates lõpetamisest.

Õpirände 7 sammu: 

  • Otsusta, kas soovid partnerkõrgkoolis õppida või välispraktikat sooritada;
    a) kui soovid õppida, tutvu akadeemia partnerkõrgkoolide ja sealsete ainekursustega või
    b) kui soovid praktikat teha, tuleb Sul leida praktikabaas (ise või osakonna abiga). Varu otsimiseks aega!
  • Esita taotlus Erasmus+ toetuse saamiseks;
  • Lepi kokku vestlus Erasmuse koordinaatori ja oma osakonna koordinaatoriga, et leida sobivaimad lahendused Sinu õppekava ainete asendamiseks ja edasiste õpingute korraldamiseks;
  • Pane koos Erasmuse koordinaatoriga kokku ja esita õpirändedokumendid ning kontrolli oma keeleoskust;
  • Tee sihtkohariigi ja organisatsiooni (kõrgkooli) kohta eeltööd, uuri teiste tudengite kogemuste kohta;
  • Õpiränne;
  • Tagasi tulles esita Erasmuse koordinaatorile õpirännet kinnitav dokument ja hinneteleht või praktika tööplaan ning ainekursuste või praktika ülekandmise taotlus akadeemia ÕIS-s. Samuti tuleb sooritada enesekontrolliks teine keeletest ning anda õpirände kohta tagasisidet.

Nõuded õpirändele minekuks: 

  • Õigeaegselt esitatud taotlus;
  • välisõpingutele minekuks peab üliõpilasel olema edukalt lõpetatud esimene kursus;
  • välispraktikale on lubatud minna juba ka esimesel kursusel.

Keeleline ettevalmistus

Kui vastuvõtva kõrgkooli või organisatsiooni õppekeeleks või praktika töökeeleks on inglise, saksa, prantsuse, itaalia, hollandi, tšehhi, taani, kreeka, poola, portugali, rootsi, bulgaaria, soome, horvaatia, ungari, rumeenia, slovakkia või hispaania keel, on kõikidele Erasmuse õpirändes osalevate üliõpilastele kohustuslik sooritada online keeletestid OLS süsteemi kaudu nii:
  • enne õpirände perioodi kui ka
  • pärast õpirände perioodi.

Kohustuslike testide eesmärk on parendada õpirände kvaliteeti ja mõõta õpirände mõju võõrkeeleoskusele. Keeletesti tulemused on OLS süsteemis nähtavad nii üliõpilasele kui Erasmuse koordinaatorile.

Soovitatav keeletase märgitakse üliõpilasega sõlmitavasse õppe- ja/või praktikalepingusse (Learning Agreement for Studies / Learning Agreement for Traineeships).

Kui üliõpilase keeletase ühes nendest keeltest jääb alla soovitud taseme, on akadeemia vahendusel võimalik osaleda online keelekursusel ühes eelmainitud keeles (kestus 2-12 kuud). Nimetatud keelekursused toimuvad õpirändele eelnevalt ja sellega paralleelselt.

OLULINE: online keeletestide tulemus ei ole õpirändele mineku takistuseks, vaid enesekontrolliks!

Erasmus+ toetus välisõpingute ja -praktika ajal 

Partnerkõrgkoolis on õppimine, praktika, eksamid, raamatukogud - s.t. kõik, mis seotud õppeprotsessiga, tasuta. Erasmuse elamistoetus katab suure osa kuludest, kuid siiski tuleb arvestada sellega, et toetus ei kata kõiki õpirändega seotud väljaminekuid. Lisaks tavalistele igapäevastele elamiskuludele tuleks arvestada ka täiendava väljaminekuga sõidupiletitele, Internetile ja kultuuriüritustele.

Erasmus+ Euroopa-sisese õpirände programmi Euroopa Komisjoni vahenditest makstava üliõpilaste ja äsjalõpetanute õpirände toetuse määrad Eesti Lennuakadeemias 2017/2018. õppeaastal:

Riikide grupp
Riigid
Euroopa Komisjoni Erasmus+ õpirände toetuse määr
VÄLISÕPINGUD

Euroopa Komisjoni Erasmus+ õpirände toetuse määr
VÄLISPRAKTIKA

Grupp 1
(kõrge elukallidus)
Taani, Norra, Liechtenstein, Soome, Suurbritannia, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Rootsi, Austria
498 eurot/kuus
698 eurot/kuus
Grupp 2
(keskmine elukallidus)
Belgia, Horvaatia, Tšehhi, Küpros, Türgi, Saksamaa, Island, Holland, Portugal, Luksemburg, Kreeka,
Sloveenia, Hispaania
498 eurot/kuus

698 eurot/kuus
Grupp 3
(madal elukallidus)
Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Rumeenia, Ungari, Makedoonia
447 eurot/kuus
647 eurot/kuus
 
Õpirändel omandatu arvestamine 
  • Enne õpirände algust koostab ja kooskõlastab üliõpilane koos oma osakonna juhataja ja Erasmuse koordinaatoriga õppelepingu (Learning Agreement for Studies) või praktikalepingu (Learning Agreement for Traineeships).
  • Lepingule kirjutavad alla üliõpilane, Erasmuse koordinaator ja vastuvõtva organisatsiooni esindaja.
  • Selline kokkulepe annab üliõpilasele kindluse, et tema õpingud või praktika on kooskõlas akadeemia nõuetega ning täielikult tunnustatud akadeemia õpingute osana.
  • Õpirände lõpus esitab üliõpilane akadeemia õppeinfosüsteemis ÕIS taotluse välisõpingute või -praktika ülekandmiseks. Taotlusele lisatakse vastuvõtva organisatsiooni kinnitus õpirändes osalemise kohta ning sellele lisaks õpingute korral hinneteleht (Transcript of Records) või praktika korral praktikabaasi poolt kinnitatud praktika tööplaan (Internship Records).
  • Üliõpilased on kohustatud õpirände jooksul saama minimaalselt 15 EAP-d/semestris.
    (1 EAP=26 akadeemilist tundi)

Õpirändel viibimise ajal on üliõpilasel õigus saada riiklikke stipendiumeid, õppetoetusi ja -laene Eestis õppivate üliõpilastega võrdsetel alustel.

Üliõpilane võib õpirände perioodiks taotleda lisatoetust ka riiklikest ning eraõiguslikest fondidest, ent ei või Erasmuse stipendiaadina välismaal viibimise ajal kasutada ühtegi teist Euroopa Liidu ametlike struktuuride kaudu määratavat stipendiumi. Topeltfinantseerimise vältimiseks kehtib sama tingimus ka riikliku stipendiumiprogrammi Kristjan Jaak ja riikidevaheliste lepete alustel makstavate stipendiumide kohta. 

Loe ka KKK:


Lisainfo:
Erasmuse koordinaator Karine Mandel, karine.mandel@eava.ee, tel +372 744 8121, ruum B-101