Üliõpilaste ehitatud multirootorkopterite testimist saatis edu

Mai alguses käisid akadeemia õhusõiduki ehituse ja hoolduse eriala 3. kursuse üliõpilased Ridali lennuväljal katsetamas iseehitatud mehitamata õhusõidukeid. Lennumasinad valmisid ühe õppeaasta vältel, mil õhusõiduki hooldusprotseduuride assistendi Margus Sammelsaare juhendamisel läbiti kaks ainekursust.    

Sügissemestril tuli üliõpilastel läbida aine „Mehitamata õhusõiduki projekteerimine”, kus õpiti selgeks mehitamata lennunduse põhitõed ja seadusandlus ning seejärel hakati projekteerima kolme erinevat multirootorkopterit. Projekteerimisel lähtuti püstitatud probleemülesandest, mis tagas projekteeritavatele õhusõidukitele ka reaalse kasutusväljundi. 14 tudengist koosnev kursus asus lahendama kolme erinevat probleemi, mis olid püstitatud õppejõu poolt. 

Üks grupp pidi lahendama klassikalise transportülesande, kus mehitamata õhusõiduk kannab autonoomselt kilogrammist raskust soovitud kohta. Teine grupp projekteeris kopteri, mis töötab mobiilse videomastina ning edastab videoülekannet teistelt mehitamata õhusõidukitelt maapealsesse juhtimisjaama. Kolmanda multikopterit puhul oli ülesandeks suurendada multikopteri horisontaallennu kiirust. 

Kevadsemestri aine „UAV konstrueerimine” raames valminud õhusõidukeid testiti esmalt angaari sisetingimustes ning seejärel juba Ridali lennuklubis. Mehitamata õhusõidukid lendasid märkimisväärselt hästi. Probleemiks osutus aga multikopterite autonoomsus ja iseseisev missiooni täitmine. Autonoomsuse testimine vajab veel omajagu lennutunde ja katsetamist õhuruumis, kus ei segata teisi lennuliiklejaid. 

Hoolimata mõnest probleemist olid sellel aastal valminud mehitamata õhusõidukid hästi projekteeritud ja ehitatud – see annab kinnitust akadeemia mehitamata õhusõidukite õppesuuna arengust.

Mehitamata õhusõidukeid on akadeemias üliõpilaste poolt ehitatud juba aastast 2012.