Tudengi kogemus J.B.Burrows-McElwaini loenguseeriast

Eelmisel nädalal külastas Eesti Lennuakadeemiat Maryland Eastern Shore’i ülikooli noorprofessor J. Bryan Burrows-McElwain. Tema siinviibitud päevade vältel avanes kõigil akadeemia üliõpilastel võimalus professori lennundusalastest loengutest osa saada. Kõik neli presentatsiooni olid viidud kooskõlla ka mõningate erialade tunniplaanidega, mistõttu nende õpilaste kohaolu mind ei üllatanud. Kuna ettekannete teemad olid niivõrd laiaulatuslikud, et oleksid võinud ja pidanud köitma iga eriala esindajat olenemata vanusest,  pani mind aga imestama kõigi ülejäänute kasin huvi.

Et 73% lennuintsidentide põhjustajaks on inimene, peab lennundusspetsialist vaatama kogu süsteemi kui tervikut, kus iga indiviidi tegu, olgu selleks loa väljastamine, lennuki rikete kõrvaldamine, navigatsioonisüsteemide käitamine või organisatsioonisiseste protseduuride juhtimine, jätab jälje, mis mõjutab kas otseselt või kaudselt lennuohutust. Enamik meist on ka tulevikus seotud mingisuguse ettevõttega.

Ohutu lennuliikluse tagamiseks ja enese inimkvaliteedi tõstmiseks võiksid õpilased tunda oma eriala vastu veel sügavamat huvi, kui nende õppekava seda ette näeb. Bryan Burrows-McElwain olles lisaks õppejõu ametile ka kvalifitseeritud lennujuht, lennuinstruktor ja erapiloot, andis suurepäraselt edasi jagatud väärtuse mõtet ning arusaama inimfaktori ulatusest lennunduskeskkonna mõjutamisel.

Isiklikult tundsin suurimat sidet loenguga mille pealkirjaks oli  „Organizational Safety Culture“. Antud teemas oli minu jaoks uut informatsiooni vähem, sest olen nii Eesti kui Leedu lennundusettevõtete ohutuskultuuri uurimisele ja analüüsimisele omajagu aega panustanud,  kuid selle eest sain kinnituse, et oman süsteemist õiget arusaama. Nii loengute  „Human Factors in Aviation“ kui ka „Leadership Theory in Aviation“ tuumaks oli uuendusmeelsete ja karismaatiliste juhtide eetilised ja moraalsed komponendid ning süstemaatiline lähenemine vaimsesse protsessi, et järjekindlalt määrata parim viis tegutsemiseks vastavalt asjaoludele.

Näiteid ei pea kaugelt otsima, sest lennuteenuseid pakkuva ettevõtte struktuur on analoogne üle maailma ja nende juhtidel on võimalus organisatsioonisisena kliima ise kujundada.

Üheks valdavaks ja oluliseks teemaks pean ohutuse ja kasumlikkuse kaalukausile asetamist, millest kõneles ka Burrows-McElwain. Piloodid ja mehaanikud pannakse juhtkonna poolt tugeva vaimse surve alla, sest perroonil või angaaris seisev lennuk ettevõttele kasumit ei tooda. Vaimne surve lennu sooritamiseks ja ohutust kas siis tahtlikult, olude sunnil või kogemata eirates või mitte arvestades on eeldus katastroofi tekkeks juba loodud.

Tagantjärele mõeldes oli tegu koolituspaketiga, kõik loengutes käsitletud teemad olid üksteisega väga tihedalt seotud. Usun, et kuulajaskonnale toimisid need kriitilist edasi- ja kaasamõtlemist populariseerivalt, mis on ilmtingimata hädavajalik, et tulevikku aimata. Hindan inimest, kes võtab vaevaks lennata ühelt mandrilt teisele, et edastada sõnum küllaltki väikesele kuulajaskonnale. Seda ei kohta väljaspool kooli just tihti või kui kohtabki, siis kohe kindlasti ei saa koolitusel osaleda ilma toeka osavõtumaksuta.

 
Sander Sebastian Agur

Eesti Lennuakadeemia lennundusettevõtte juhtimise eriala üliõpilane