Õhusõiduki juhtimise õppekava

Sellel erialal saad õppida LENNUKI- VÕI KOPTERIPILOODIKS, kes 

  • peab tundma hästi õhusõiduki pardal asuvaid instrumente ja navigatsioonivahendeid, sest sageli pole silma järgi orienteerumine võimalik;
  • on ka raadiooperaator, kuna õhusõiduki õhus navigeerimisel, õhkutõusmisel ja maandumisel peab piloot sidet maapeal asuvate lennujuhtidega, kes annavad vajalikku informatsiooni; 
  • teeb enne ja pärast lendu arvestused kütuse, ajakulu jm kohta, samuti haldab erinevaid pardasüsteeme;
  • oskab teha meeskonnatööd, kuna lisaks lennukile juhib piloot ka lennuki meeskonda.

Taevas pole sulle piiriks! 

Vajuta pildile ja vaata ringi lennukisimulaatoris.

  • "Mida silmaga ei näe, seda pole olemas“- see on levinud arvamus, millesse Sa saad piloodiks õppides põhjalikumalt süveneda ning mõista ka seda, mis ulatub inimvõimete piiride taha. Sest just sealt leiad lennunduse põhitõed. Kui usud, et sinus on olemas piisav hulk armastust lennunduse vastu, pealehakkamist, avatust ja ausust, siis muu vajaminev sinu edukaks läbilöömiseks piloodina on tagatud Eesti Lennuakadeemia poolt, pakkudes sulle nüüdisaegset õppehoonet, toetavat akadeemilist õhkkonda ning kokkuhoidvat töötajas- ning tudengkonda.
     (Leena Tammann, õhusõiduki juhtimise eriala tudeng)

Mida peab tegema sisseastumiseks?

Täpsema info, kuna ja mida pead tegema sisseastumiseks, leiad ka siit.   

Mida õpitakse? 

Esimesel kolmel semestril õpitakse alusaineid, 4. semestril algab erialaõpe. Erialaõpingud sisaldavad nii teooriat kui ka lennupraktikat (AS Pakker Avio õhusõidukitel). Tulevased piloodid õpivad muuhulgas matemaatikat, füüsikat, informaatikat, majanduse ja ettevõtluse aineid, muidugi ka aerodünaamikat, meteoroloogiat, õhusõiduki ehitust jpm. 

Lennupraktika algkoolituse käigus õpitakse tundma põhilisi lennuetappe (õhkutõus, horisontaallend, pöörangud, maandumine jne), omandatakse marsruutlennu oskused visuaallennu tingimustes ja tutvutakse instrumentaallennu põhimõtetega. Paralleelselt õppelendudega jätkub teoreetiline ja maapealne ettevalmistus.

Edaspidises lennupraktikas on põhirõhk päevastel ja öistel instrumentaal- ja marsruutlendudel ning instrumentaallendudel keerulistes ilmastikuoludes. Õpitakse orienteeruma ja maanduma piiratud nähtavuse tingimustes. Lisaks sooritatakse õppelende teistele lennuväljadele.

Õpingud lõpevad EASA (European Aviation Safety Agency – Euroopa Lennuohutusamet) teooriaeksamitega ja lennuoskustestiga. Eksamite eduka sooritamise järel väljastab Lennuamet sulle ametlenduri lennundusloa koos liinilenduri teooriapädevusega. Liinilenduri teooriakoolituse läbimine võimaldab sul tulevikus saada mitmeliikmelise meeskonnaga õhusõiduki kapteniks.

Lennuki juhtimise kutseõpe põhineb Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 1178/2011 kehtestatud lennundusnõuete alusel välja töötatud programmidel.         

Tutvu eriala õppekavaga siin.  

Kuidas ja kus õpitakse?

Õppelendudeks kasutatakse ühemootorilist lennukit Cessna 172 ning kahemootorilist lennukit, kopteri õppelendudeks kahekohalist kolbmootoriga kopterit Robinson R22. Meeskonnatöö koolituseks, samuti erinevate ohtlike olukordade läbiharjutamiseks kasutatakse lennuki- ja kopterisimulaatorit. Kopteri juhtimise erialal läbitakse 155 tundi (sellest 25 tundi simulaatoril) ning lennuki juhtimise erialal 215 tundi (sellest 55 tundi simulaatoril) lennupraktikat.  

Õppeaeg on 4 aastat ja õpe on tasuta.          

Vajute pildile ja vaata ringi kopterisimulaatoris.

Kuhu edasi?

Piloodina võivad sinu tööandjaks olla NordicaAirestFort AerosAviesisPakker AviosPanaviaticÕhuvägiPolitsei- ja Piirivalveameti lennusalk, aga  ka välismaised lennufirmad nagu airBaltic, Smartlynx, WizzAir jt. 

Video: SA Eesti Teadusagentuur, www.miks.ee.           
Loe ametist rohkem ka Rajaleidja ametikirjelduste andmebaasist.