Mis on ERASMUS+ programm ja kuhu saab minna? 

Erasmus+ programmi raames saavad Eesti kõrgkoolide üliõpilased igas õppeastmes (bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes, magistriõppes ning doktoriõppes) maksimaalselt 1 aastaks minna õppima ja/või praktikale Euroopa Liidu liikmesriikidesse ja programmiga liitunud Euroopa riikidesse (Island, Norra, Liechtenstein, Šveits, Makedoonia Vabariik, Türgi). Eesti Lennuakadeemia sai Erasmuse kõrghariduse harta 2013. aasta jaanuaris.


  • Välisõpingud partnerkõrgkoolis: 3-12 kuud
  • Välispraktika Erasmus+ programmis osalevates riikides: 2-12 kuud
  • Äsjalõpetanute välispraktika (praktika 1 aasta jooksul pärast lõpetamist): 2-12 kuud

Millal õpirändele minna?

  • Õpiränne on soovituslik planeerida kõikidel akadeemia erialadel 2. kursusele ja üldiselt kestab õpiränne korraga ühe semestri, kuid võib minna ka terveks akadeemiliseks aastaks.
  • AM erialal sobivad ka 3. ja 4. kursus.
  • TECH erialal lisaks 2. kursusele ka 4. kursuse kevad.
  • Äsjalõpetanute õpiränne peab toimuma 12 kuu jooksul alates lõpetamisest.

Õpirände 7 sammu: 

  • Otsusta, kas soovid partnerkõrgkoolis õppida või välispraktikat sooritada;
    a) kui soovid õppida, tutvu akadeemia partnerkõrgkoolide ja sealsete ainekursustega või
    b) kui soovid praktikat teha, tuleb Sul leida praktikabaas (ise või osakonna abiga). Varu otsimiseks aega!
  • Esita taotlus Erasmus+ toetuse saamiseks;
  • Lepi kokku vestlus Erasmuse koordinaatori ja oma osakonna koordinaatoriga, et leida sobivaimad lahendused Sinu õppekava ainete asendamiseks ja edasiste õpingute korraldamiseks;
  • Pane koos Erasmuse koordinaatoriga kokku ja esita õpirändedokumendid ning kontrolli oma keeleoskust;
  • Tee sihtkohariigi ja organisatsiooni (kõrgkooli) kohta eeltööd, uuri teiste tudengite kogemuste kohta;
  • Õpiränne;
  • Tagasi tulles esita Erasmuse koordinaatorile õpirännet kinnitav dokument ja hinneteleht või praktika kinnituskiri ja praktikapäevik ning õppetulemuste või praktika ülekandmise taotlus akadeemia ÕIS-s. Samuti tuleb sooritada enesekontrolliks teine keeletest ning anda õpirände kohta tagasisidet.

Nõuded õpirändele minekuks: 

  • Õigeaegselt esitatud taotlus;
  • välisõpingutele minekuks peab üliõpilasel olema edukalt lõpetatud esimene kursus;
  • välispraktikale on lubatud minna juba ka esimesel kursusel.

Keeleline ettevalmistus

Kui vastuvõtva kõrgkooli või organisatsiooni õppekeeleks või praktika töökeeleks on inglise, saksa, prantsuse, itaalia, hollandi, tšehhi, taani, läti, leedu, sloveenia, kreeka, poola, portugali, rootsi, bulgaaria, soome, horvaatia, ungari, rumeenia, slovakkia, iiri, malta või hispaania keel, on kõikidele Erasmuse õpirändes osalevate üliõpilastele kohustuslik sooritada veebipõhine keeletest OLS süsteemi kaudu:
  • enne õpirännet;
  • pärast õpirännet (ei ole kohustuslik, kui esimese testi keeletase oli C2).

Kohustuslike testide eesmärk on parendada õpirände kvaliteeti ja mõõta õpirände mõju võõrkeeleoskusele. Keeletesti tulemused on OLS süsteemis nähtavad nii üliõpilasele kui Erasmuse koordinaatorile.

Soovitatav keeletase märgitakse üliõpilasega sõlmitavasse õppe- ja/või praktikalepingusse (Learning Agreement for Studies / Learning Agreement for Traineeships).

  1. Õpirändes osalejatel on õigus saada Euroopa Komisjoni poolt rahastatava tasuta veebipõhise keelekursuse litsents. Keelekursuse läbimiseks on aega alates litsentsi saamisest kuni kaks kuud pärast õpirände lõppu.
  • Kui esimese testi tulemus on B1 või madalam, eraldab süsteem keelekursuse litsentsi automaatselt ja  kursuse läbimine on kohustuslik.
  • Kui esimese testi tulemus on vähemalt B2 tase või õppe-/praktika töökeel on emakeel, saab valida, kas keelekursus läbitakse töökeeles või sihtriigi kohalikus keeles
OLULINE: keeletestide tulemus ei ole õpirändele mineku takistuseks, vaid enesekontrolliks!

Erasmus+ toetus välisõpingute ja -praktika ajal 

Partnerkõrgkoolis on õppimine, praktika, eksamid, raamatukogud - s.t. kõik, mis seotud õppeprotsessiga, tasuta. Erasmuse elamistoetus katab suure osa kuludest, kuid siiski tuleb arvestada sellega, et toetus ei kata kõiki õpirändega seotud väljaminekuid. Lisaks tavalistele igapäevastele elamiskuludele tuleks arvestada ka täiendava väljaminekuga sõidupiletitele, Internetile ja kultuuriüritustele.

Erasmus+ Euroopa-sisese õpirände programmi Euroopa Komisjoni vahenditest makstava üliõpilaste ja äsjalõpetanute õpirände toetuse määrad Eesti Lennuakadeemias 2018/2019. õppeaastal:

Riikide grupp
Riigid
Euroopa Komisjoni Erasmus+ õpirände toetuse määr
VÄLISÕPINGUD

Euroopa Komisjoni Erasmus+ õpirände toetuse määr
VÄLISPRAKTIKA

Grupp 1
(kõrge elukallidus)
Iirimaa, Island, Liechtenstein, Soome, Luksemburg, Norra, Rootsi, Taani, Ühendkuningriik
 
520 eurot/kuus
 
720 eurot/kuus
Grupp 2
(keskmine elukallidus)
Austria, Belgia, Holland, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa
 
520 eurot/kuus
720 eurot/kuus
Grupp 3
(madal elukallidus)
Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Ungari, End.Jugoslaavia VR Makedoonia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi, Türgi
470 eurot/kuus
670 eurot/kuus
 * Vajaduspõhise ja vajaduspõhise eritoetuse saajatele + 200 €/kuus. Spetsialisti tuleb sellisel juhul teavitada!

Õpirändel omandatu arvestamine 
  • Enne õpirände algust koostab ja kooskõlastab üliõpilane koos oma osakonna juhataja ja Erasmuse koordinaatoriga õppelepingu (Learning Agreement for Studies) või praktikalepingu (Learning Agreement for Traineeships).
  • Lepingule kirjutavad alla üliõpilane, Erasmuse koordinaator ja vastuvõtva organisatsiooni esindaja.
  • Selline kokkulepe annab üliõpilasele kindluse, et tema välisõpingud või -praktika on kooskõlas akadeemia nõuetega ning täielikult tunnustatud akadeemia õpingute osana.
  • Õpirände lõpus esitab üliõpilane akadeemia õppeinfosüsteemis ÕIS taotluse välisõpingute või -praktika ülekandmiseks. Taotlusele lisatakse vastuvõtva organisatsiooni kinnitus õpirändes osalemise kohta ning välisõpingute korral hinneteleht (Transcript of Records) ja välispraktika korral praktikabaasi poolt kinnitatud praktikapäevik (Internship Records).
  • Üliõpilased on kohustatud õpirände jooksul saama minimaalselt 15 EAP-d/semestris.
    (1 EAP=26 akadeemilist tundi)

Õpirändel viibimise ajal on üliõpilasel õigus saada riiklikke stipendiumeid, õppetoetusi ja -laene Eestis õppivate üliõpilastega võrdsetel alustel.

Üliõpilane võib õpirände perioodiks taotleda lisatoetust ka riiklikest ning eraõiguslikest fondidest, ent ei või Erasmuse stipendiaadina välismaal viibimise ajal kasutada ühtegi teist Euroopa Liidu ametlike struktuuride kaudu määratavat stipendiumi. Topeltfinantseerimise vältimiseks kehtib sama tingimus ka riikliku stipendiumiprogrammi Kristjan Jaak ja riikidevaheliste lepete alustel makstavate stipendiumide kohta. 

Loe ka KKK:


Lisainfo:
Erasmuse koordinaator Karine Mandel, karine.mandel@eava.ee, tel +372 744 8121, ruum B-101