Eesti Lennundusklaster: Miljardilise käibega lennundussektor vajab riigilt tugevat tähelepanu

Lennuteenuste eksport, E-lennunduse arendus, tark lennuväli, uue põlvkonna tarkvaralahenduste innovatsioonikeskus, digitaalne lennujuhtimine, mehitamata lennunduse nn „viimase miili“ teenused, lennukaubanduse jaotussõlmpunkt – see on valik arengusuundadest, mis muudavad paradigmat ning viivad Eesti lennunduse uuele tasemele.

Eestis asub Euroopa üks suurimaid lennuteenuste pakkujaid ning üliedukas eksportöör XFLY, ühtlasi ka parim Eesti ettevõte ja 2018. aasta parim eksportöör Magnetic MRO. Tallinna Lennujaam hoiab Euroopa kõige mugavam lennuvärava tiitlit alla 5 miljoni reisijate kategoorias. Need on lennunduse oma Skype’id ja Transferwise’id, mille üle saavad juba täna uhkust tunda nii poliitikud, ettevõtjad, kui ka kõik teised eestimaalased, tõdesid Lennundusklastri liikmed ühiselt.

„Lennunduse näol on tegemist üle 90 protsendi eksportiva majandusharuga, millel on väga suur kasvupotentsiaal. Koroonakriis kiirendab veelgi Euroopas toimuvat konsolideerimisprotsessi, mille tulemusena avaneb umbes 500 lennuki suurune turg. See on unikaalne hetk, mis tuleb enda kasuks pöörata. Eesti riik omab täna ühte Euroopa suurimat ja edukamat lennuteenuste pakkujat Xfly näol ja selle üle tuleks uhke olla. Tugev ja rahvusvahelise haardega lennufirma Tallinnas on ka peamiseks eelduseks Eesti rahvusliku lennufirma toimimisele,“ ütles Nordica tütarettevõtte Xfly juhatuse esimees Jan Palmer.

Eesti lennundusettevõtteid koondav Lennundusklastri juht Kristo Reinsalu nentis, et kahjuks on täna olukord selline, et Eesti lennundus on saanud 0 eurot riigilt toetust COVID-19 kriisi ajal. “Oleme ainus riik Euroopa Liidus, mis on toetanud oma lennundust kriisis 0 euroga. Ometi oleme olnud läbi ajaloo kõrgelt hinnatud lendajad. Eesti Õhusõidu Aktsiaselts Aeronaut oli üks esimesi tsiviillennunduse ettevõtteid Euroopas, hollandlaste KLM asutati paar aastat enne. Tollal toetus kogu maailmas lennundus suuresti riigi abile ja nii oli see ka Eestis. Ka nüüd peame koos riigiga tegutsema ühtse tandemina väljatöötamaks ambitsioonikas lennunduspoliitika, et meelitada Eestisse Airbusi tootmine või Volocopter,“ tõdes Reinsalu.

Eesti Lennundusklastri strateegiaseminaril Lennuliiklusteeninduse AS-is osalesid Eero Pärgmäe (Tallinna Lennujaam), Erki Urva (Nordica), Toomas Uibo (XFLY), Ergo Blumfeldt (Transpordi Varahaldus), Ivar Värk, Tanel Rautits, Jaanus Jakimenko, Maria Tamm (Lennuliiklusteeninduse AS), Oleg Knut (Axinom), Risto Mäeots, Jan Kotka (Magnetic MRO), Valter Veedler (Ospentos), Egor Paanukoski (Qstep), Erkki Brakmann (SkySelect), Henri Klemmer (Hepta Airborne), Ken Koort (Diamond Sky), Koit Kaskel, Maiken Kull (Lennuakadeemia), Mati Meos (Lennundusmuuseum), Tauno Otto (TalTech), Priit Rifk (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium).

2019. aasta alguses loodud Eesti Lennundusklaster ühendab pea 20 ambitsioonikat lennundusettevõtet alates lennujaamast ja lennufirmadest kuni erinevaid teenuseid pakkuvate ettevõteteni hoolduse, IT, logistika ja transpordivaldkonnas. Eesti Lennundusklastrisse kuuluvad AS Tallinna Lennujaam, Lennuliiklusteeninduse AS, Nordic Aviation Grupp, Magnetic MRO, Axinom Eesti, XFLY, Airest, NA Advisory, Pakker Avio, Skeleton Technologies, Operose Labs, Ospentos International, Threod Systems, Eesti Lennuakadeemia, Taltech, Qstep, Hepta Airborne, SkySelect, Diamond Sky, Lennundusmuuseum.