KKK

Korduma kippuvad küsimused

• Kuidas valmistuda Eesti Lennuakadeemiasse sisseastumiseks?    

Lennuakadeemiasse sisseastumisel on oluline matemaatika riigieksami tulemus (lennuliiklusteenuste õppekavale kandideerides matemaatika eksami tulemust ei vaadata). Kasuks tuleb kindlasti ka hea inglise keele oskus. 

Sisseastumiseksami kirjaliku osa edukaks läbimiseks tutvu meie kodulehel oleva eriala ja õppekorraldust puudutava infoga.

Intervjuul näita välja enda motivatsiooni, räägi vestlusel, kui oled olnud tudengivari, käinud lahtiste uste päeval või muul moel akadeemia ning lennundusvaldkonnaga tutvunud.    

Õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteenuste erialale kandideerides on eelduseks ka hea füüsiline ja vaimne tervis, kuna läbida tuleb ka tervisliku sobivuse kontroll.

• Milline peaks olema matemaatika riigieksami tulemus lennuakadeemiasse sissesaamiseks?

Kandideerimisel puudub konkreetne riigieksami tulemuse miinimummäär. Sissesaamine oleneb kandideerimise aastast, kuna riigieksami sooritamise tase võib olla aastati erinev. Samuti oleneb palju konkreetsest erialast, mida soovitakse õppima asuda, kuna konkursid on erialati erinevad. Eelmiste aastate vastuvõtuprotsesside kogemusele tuginedes võib väita, et sisseastumisel ning ka hilisemates õpingutes on riigieksami tulemusest märksa olulisem kutsesobivustesti tulemus ja kandidaadi huvi ning motiveeritus.      

Riigieksamite tulemused 2020. aastal vastuvõetutel:    

• Kas mul on võimalik kandideerida, kui vajalik riigieksam on sooritamata?

Kahjuks mitte. Eesti Lennuakadeemias ei ole võimalik ka asenduseksamit sooritada. Kui Vabariigi Valitsus peaks 2021. aasta riigieksamite toimumise osas muudatusi tegema, siis muutuvad ka lennuakadeemia sisseastumistingimused ja vajadusel reaalaine riigieksami nõue tühistatakse.   

• Milles seisneb kirjalik kutsesobivustest õhusõiduki juhtimise erialale kandideerimisel?

Kutsesobivustest koosneb ca 20 kirjalikust alatestist, mille lahendamine võtab koos pausidega aega umbes 4,5-5 tundi.

Testiga hinnatakse kahte näitajat: psühholoogilisi võimeid ja psühholoogilist sobivust.

1) Psühholoogiliste võimete hindamisel uuritakse testide abil:    

• tähelepanu, taju ja loogilist mõtlemist;
• tehnilist mõtlemist;
• arvulist võimekust;
• ruumis orienteerumise võimekust;
• püsimälu võimekust;
• mitme vaimse tegevuse koos sooritamise võimekust.  

2) Psühholoogilise sobivuse määramiseks tuleb vastata suurele hulgale valikvastustega küsimustele ning täita ankeet (võimalik täita enne testide sooritamist). Selle katsete osaga hinnatakse isikuomadusi, põhiliselt stressi- ja pingetaluvust jmt. Testi tulemuseks on vastus: sobiv või mittesobiv vastavale erialale. Juhul, kui kandidaat osutub õhusõiduki juhtimise erialale mittesobivaks, on tal siiski võimalus edasi kandideerida oma teise valikuna märgitud erialal.

• Milles seisnevad kirjalikud kutsesobivustestid lennuliiklusteenuste erialale kandideerimisel?

• Kas õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteenuste erialale kandideerimiseks vajalikud terviseuuringud peavad olema teostatud enne sisseastumist või teostatakse need kohapeal?

Terviseuuringud peavad läbima ainult õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteenuste erialale kandideerijad. Enamik terviseuuringuid sooritatakse lennuakadeemia poolt organiseeritud meditsiinilise kontrolli ajal Baltic Euromedical OÜ-s vastuvõtuprotsessi lõppfaasis. Terviseuuringutele saadetakse pingerea esimesed 4-5 kandidaati lennuliiklusteenuste õppekaval ja 13 kandidaati õhusõiduki juhtimise õppekaval.

Akadeemiapoolne tervisliku sobivuse kontroll toimub Tallinnas.

Õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteenuste erialale kandideerijatel on vajalik saada oma perearstilt:

• väljavõte ambulatoorsest kaardist viimase 5 aasta kohta (põetud haigused);    
• tõend, et perearstile teadaolevalt ei ole kandidaadil esinenud psüühilisi häireid;
• kopsude röntgenuuring.

Õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteenuste erialadele kandideerijad läbivad Baltic Euromedical OÜ-s järgmised terviseuuringud:

Laboriuuringud:

• vere kliiniline analüüs;
• uriini analüüs;
• vere lipiididesisalduse määramine;
• veresuhkru analüüs.

Röntgen- ja funktsionaaldiagnostilised uuringud:

• elektrokardiogramm (EKG);
• toonaudiomeetria;
• spiromeetria;
• kopsude tippvoolu mõõtmine (PEF);
• kõrva, nina ja kurgu kontroll;
• silmade ja nägemise kontroll;
• värvusnägemise kontroll Ishihara testidega ja vaatevälja hindamine Donders’i meetodil.  

• Kas ma saan kandideerida Eesti Lennuakadeemiasse, kui minu kohta on karistusregistris kehtivad kriminaalkaristusandmed?

Kriminaalkaristuse puudumise nõue akadeemiasse sisseastumise eeldusena on tingitud sellest, et tulenevalt lennuohutusnõuetest on lennundusettevõtted kehtestanud oma territooriumile sissepääsurežiimi ning läbipääsuloa saamine eeldab muuhulgas kriminaalkaristuse puudumist. Seega tekib karistuse olemasolu korral üliõpilasel probleeme praktika läbimisega ning hiljem ka töökoha leidmisega.

Karistatuse arvestamisel saab akadeemia lähtuda ainult karistusregistri seaduses sätestatust ning vastavatest andmetest karistusregistris. Selle kohaselt omavad karistusregistri karistusandmed õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni. Tähtajad kustutamiseks on esitatud karistusregistri seaduse paragrahvides 25–28 ja sõltuvad süüteost, mille eest karistus on määratud. Seadus sätestab ka juhud, millal on õiguslik tähendus karistusregistrist kustutatud ja karistusregistri arhiivi kantud andmetel ning kellel ja milleks on õigus vastavaid andmeid saada ja kasutada. Akadeemial ei ole õigust üliõpilaskandidaatide kohta karistusregistrist andmeid saada ega võimalust nende poolt esitatud andmeid kontrollida, seda saab teha ainult isik ise. Akadeemia poolt esitatud sisseastumisnõudel on seega hoiatav tähendus, vältimaks olukorda, et hilisemad võimalikud piirangud õpingute käigus ja töökoha leidmisel ei tuleks üliõpilaskandidaadile ootamatult.

Esitatud andmete õigsuse eest vastutab üliõpilaskandidaat ise.

• Kas Eesti Lennuakadeemiasse õppima asudes peavad noormehed olema läbinud ajateenistuse?

Eesti Lennuakadeemiasse õppima asudes ei pea noormehed olema ajateenistuse läbinud. Ajateenistus on soovitatav läbida kahe esimese õppeaasta jooksul. Võimalik on ka akadeemiasse sisse astuda ning pärast immatrikuleerimist kohe ajateenistusse minna.

• Kui suur on konkurents sisseastumisel?

• Kas õpingute ajal saab eriala vahetada?    

Üliõpilase eksmatrikuleerimisel võib vabanenud õppekoha täita konkursi korras kohe pärast õppekoha vabanemist. Õppekohtade arvestust peab ja vabanenud õppekohtadest annab teada õppeosakond.

Isikule, kellelt ei ole vähemalt poole õppekava nominaalkestuse jooksul nõutud õppekulude hüvitamist, ei kohaldata läbitud õppekava kolmekordse nominaalkestuse jooksul samal kõrgharidusastmel õppides enam õppekulude hüvitamist mittenõudmist. Õppekava kolmekordse nominaalkestuse tähtaeg hakkab kulgema isiku rakenduskõrgkooli immatrikuleerimisest, lähtudes sellest õppekavast, millele isik immatrikuleeriti. Käesolevas tähenduses ei käsitleta samade kõrgharidusastmetena rakenduskõrgharidusõpet ja bakalaureuseõpet.

Vaata ka Kõrgharidusseadust.      

• Kuidas on Eesti Lennuakadeemia seotud Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooliga?

Tartu Ülikooli (TÜ), Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja Eesti Lennuakadeemia vahel on sõlmitud koostööleping ning esimesel kolmel semestril viiakse Tartu Ülikoolis ja Eesti Maaülikoolis läbi mõnesid õppeaineid ning esimestel semestritel on lennuakadeemia üliõpilased nendes ülikoolides külalisüliõpilase staatuses.

• Kas Eesti Lennuakadeemia pakub ka ühiselamukohti?

• Millised on edasiõppimise võimalused pärast lennuakadeemia lõpetamist?  

Eesti Lennuakadeemia pakub rakenduskõrgharidust ning lõpetanul on samad edasiõppimise võimalused kui mistahes teise kõrgkooli lõpetanul. Näiteks lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide eriala lõpetanul on pärast Eesti Lennuakadeemia lõpetamist võimalik jätkata Tallinna Tehnikaülikooli telekommunikatsiooni eriala magistriõppes.

• Kas Eesti Lennuakadeemia koolitab ka stjuardesse?

Lennuakadeemia stjuardesse ei koolita, seda teevad vastavalt vajadusele erinevad lennundusettevõtted. Tavaliselt kuulutab ettevõte meediakanalites ja/või tööportaalides välja konkursi stjuuardite/stjuardesside leidmiseks. Stjuardessiks saamiseks tuleb läbida koolitus, mis kestab maksimaalselt paar kuud. Loe stjuardessi elukutsest lähemalt Rajaleidja ametite andmebaasist.