Lennuakadeemiasse sisseastumisel on oluline matemaatika riigieksami tulemus (lennuliiklusteeninduse õppekavale kandideerides matemaatika eksami tulemust ei vaadata). Kasuks tuleb kindlasti ka hea inglise keele oskus.
Sisseastumiseksami kirjaliku osa edukaks läbimiseks tutvu meie kodulehel oleva eriala ja õppekorraldust puudutava infoga.
Intervjuul näita välja enda motivatsiooni, räägi vestlusel, kui oled olnud tudengivari, käinud lahtiste uste päeval või muul moel akadeemia ning lennundusvaldkonnaga tutvunud.
Õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteeninduse erialale kandideerides on eelduseks ka hea füüsiline ja vaimne tervis, kuna läbida tuleb ka tervisliku sobivuse kontroll.
Kandideerimisel puudub konkreetne riigieksami tulemuse miinimummäär. Sissesaamine oleneb kandideerimise aastast, kuna riigieksami sooritamise tase võib olla aastati erinev. Samuti oleneb palju konkreetsest erialast, mida soovitakse õppima asuda, kuna konkursid on erialati erinevad. Eelmiste aastate vastuvõtuprotsesside kogemusele tuginedes võib väita, et sisseastumisel ning ka hilisemates õpingutes on riigieksami tulemusest märksa olulisem kutsesobivustesti tulemus ja kandidaadi huvi ning motiveeritus.
Riigieksamite tulemused 2019. aastal vastuvõetutel:
Reaalaine eksami punktid | Võõrkeele eksami tase | ||||
Min | Keskmine | Max | B1 | B2 või kõrgem | |
Lennuliiklusteenindus (ATS) | 33 | 71 | 100 | 8 üliõpilasel | |
Lennundustehnika (CNS/TECH) | 13 | 61 | 89 | 1 üliõpilasel | 26 üliõpilasel |
Õhusõiduki juhtimine (PIL) | 72 | 88 | 100 | 10 üliõpilasel | |
Lennundusettevõtte käitamine (AM) | 48 | 69 | 95 | 16 üliõpilasel |
Kahjuks mitte. Eesti Lennuakadeemias ei ole võimalik ka asenduseksamit sooritada. Kui Vabariigi Valitsus peaks 2020. aasta riigieksamite toimumise osas muudatusi tegema, siis muutuvad ka lennuakadeemia sisseastumistingimused ja vajadusel reaalaine riigieksami nõue tühistatakse.
Kutsesobivustest koosneb ca 20 kirjalikust alatestist, mille lahendamine võtab koos pausidega aega umbes 4,5-5 tundi. NB! 2020. aastal on testi eriolukorra tõttu lühendatud ning see kestab 2-2,5 h tundi.
Testiga hinnatakse kahte näitajat: psühholoogilisi võimeid ja psühholoogilist sobivust.
1) Psühholoogiliste võimete hindamisel uuritakse testide abil:
2) Psühholoogilise sobivuse määramiseks tuleb vastata suurele hulgale valikvastustega küsimustele ning täita ankeet (võimalik täita enne testide sooritamist). Selle katsete osaga hinnatakse isikuomadusi, põhiliselt stressi- ja pingetaluvust jmt. Testi tulemuseks on vastus: sobiv või mittesobiv vastavale erialale. Juhul, kui kandidaat osutub õhusõiduki juhtimise erialale mittesobivaks, on tal siiski võimalus edasi kandideerida oma teise valikuna märgitud erialal.
Terviseuuringud peavad läbima ainult õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteeninduse erialale kandideerijad. Enamik terviseuuringuid sooritatakse lennuakadeemia poolt organiseeritud meditsiinilise kontrolli ajal Baltic Euromedical OÜ-s vastuvõtuprotsessi lõppfaasis. Terviseuuringutele saadetakse pingerea esimesed 10 kandidaati lennuliiklusteeninduse õppekaval ja 13 kandidaati õhusõiduki juhtimise õppekaval.
Akadeemiapoolne tervisliku sobivuse kontroll toimub Tallinnas:
Õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteeninduse erialale kandideerijatel on vajalik saada oma perearstilt:
Õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteeninduse erialadele kandideerijad läbivad Baltic Euromedical OÜ-s järgmised terviseuuringud:
Laboriuuringud:
Röntgen- ja funktsionaaldiagnostilised uuringud:
Kriminaalkaristuse puudumise nõue akadeemiasse sisseastumise eeldusena on tingitud sellest, et tulenevalt lennuohutusnõuetest on lennundusettevõtted kehtestanud oma territooriumile sissepääsurežiimi ning läbipääsuloa saamine eeldab muuhulgas kriminaalkaristuse puudumist. Seega tekib karistuse olemasolu korral üliõpilasel probleeme praktika läbimisega ning hiljem ka töökoha leidmisega.
Karistatuse arvestamisel saab akadeemia lähtuda ainult karistusregistri seaduses sätestatust ning vastavatest andmetest karistusregistris. Selle kohaselt omavad karistusregistri karistusandmed õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni. Tähtajad kustutamiseks on esitatud karistusregistri seaduse paragrahvides 25–28 ja sõltuvad süüteost, mille eest karistus on määratud. Seadus sätestab ka juhud, millal on õiguslik tähendus karistusregistrist kustutatud ja karistusregistri arhiivi kantud andmetel ning kellel ja milleks on õigus vastavaid andmeid saada ja kasutada. Akadeemial ei ole õigust üliõpilaskandidaatide kohta karistusregistrist andmeid saada ega võimalust nende poolt esitatud andmeid kontrollida, seda saab teha ainult isik ise. Akadeemia poolt esitatud sisseastumisnõudel on seega hoiatav tähendus, vältimaks olukorda, et hilisemad võimalikud piirangud õpingute käigus ja töökoha leidmisel ei tuleks üliõpilaskandidaadile ootamatult.
Esitatud andmete õigsuse eest vastutab üliõpilaskandidaat ise.
Eesti Lennuakadeemiasse õppima asudes ei pea noormehed olema kaitseväeteenistust läbinud. Kaitseväeteenistus on soovitatav läbida kahe esimese õppeaasta jooksul. Võimalik on ka akadeemiasse sisse astuda ning pärast immatrikuleerimist kohe kaitseväeteenistusse minna.
2018. a (avaldust kohale) | 2019. a (avaldust kohale) | |
Lennuliiklusteenindus (ATS) | 12,67 | 8,75 |
Lennundustehnika (CNS/TECH) | 2,58 | 2,22 |
Õhusõiduki juhtimine (PIL) | 9,10 | 8,40 |
Lennundusettevõtte käitamine (AM) | 5,69 | 5,53 |
Üliõpilase eksmatrikuleerimisel võib vabanenud õppekoha täita konkursi korras kohe pärast õppekoha vabanemist. Õppekohtade arvestust peab ja vabanenud õppekohtadest annab teada õppeosakond.
Isikule, kellelt ei ole vähemalt poole õppekava nominaalkestuse jooksul nõutud õppekulude hüvitamist, ei kohaldata läbitud õppekava kolmekordse nominaalkestuse jooksul samal kõrgharidusastmel õppides enam õppekulude hüvitamist mittenõudmist. Õppekava kolmekordse nominaalkestuse tähtaeg hakkab kulgema isiku rakenduskõrgkooli immatrikuleerimisest, lähtudes sellest õppekavast, millele isik immatrikuleeriti. Käesolevas tähenduses ei käsitleta samade kõrgharidusastmetena rakenduskõrgharidusõpet ja bakalaureuseõpet.
Vaata ka Rakenduskõrgkooli seadust.
Tartu Ülikooli (TÜ), Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja Eesti Lennuakadeemia vahel on sõlmitud koostööleping ning esimesel kolmel semestril viiakse Tartu Ülikoolis ja Eesti Maaülikoolis läbi mõnesid õppeaineid ning esimestel semestritel on lennuakadeemia üliõpilased nendes ülikoolides külalisüliõpilase staatuses.
Eesti Lennuakadeemia pakub rakenduskõrgharidust ning lõpetanul on samad edasiõppimise võimalused kui mistahes teise kõrgkooli lõpetanul. Näiteks lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide eriala lõpetanul on pärast Eesti Lennuakadeemia lõpetamist võimalik jätkata Tallinna Tehnikaülikooli telekommunikatsiooni eriala magistriõppes.
Lennuakadeemia stjuardesse ei koolita, seda teevad vastavalt vajadusele erinevad lennundusettevõtted. Tavaliselt kuulutab ettevõte meediakanalites ja/või tööportaalides välja konkursi stjuuardite/stjuardesside leidmiseks. Stjuardessiks saamiseks tuleb läbida koolitus, mis kestab maksimaalselt paar kuud. Loe stjuardessi elukutsest lähemalt Rajaleidja ametite andmebaasist.
Lennuakadeemia infokirjaga liitudes jagame sinuga teavet lahtiste uste päeva, ettevalmistuskursuse, tudengivarjuks tulemise, vastuvõtu ja muu õppimisega seonduva kohta.
Liitumiseks täida allolev ankeet.
Käesoleva vormi täitmisega annan nõusoleku oma isikuandmete säilitamiseks ja kasutamiseks Eesti Lennuakadeemia õppimisvõimaluste kohta info saamise eesmärgil. Sul on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta.