Lennundusmaastik areneb maailmas peamiselt just lennundustehnika valdkonna kaudu. See tööstusharu hõlmab endas õhusõidukite ja nende komponentide tootmist, mehitamata- ja rohelennundust ning uudsete tarkvaralahenduste väljatöötamist.
Lennundustehnika õppekava alla on koondunud kaks väga olulist suunda: õhusõiduki ehitus ja hooldus ning
lennunduse info- ja telekommunikatsiooni tehnoloogia.
Sa astud sisse kombineeritud õppekavale, mis kannab nimetust lennundustehnika ning esimese aasta lõpus on sul võimalik valida, kummal erialal soovid jätkata.
Õhusõiduki insenerid tegelevad mehitatud ja mehitamata õhusõidukite ja nende komponentide, ning sidesüsteemide projekteerimise, arendamise ja hooldamisega.
Kuna õhusõidukite projekteerimine, testimine ja ohutu käitamine nõuab väga põhjalikke teadmisi mitmetes inseneeria valdkondades, siis keskendutakse õhusõiduki insenerina töötades reeglina mõnele konkreetsele valdkonnale, milleks võib olla näiteks aerodünaamika, õhusõiduki konstruktsioon, mootorid, avioonikasüsteemid, tootmine, käitamisprotseduurid, jätkuva lennukõlblikkuse tagamine, hooldus.
Õhusõiduki ehituse ja hoolduse õppekava võimaldab Sul omandada laiapõhjalised baasteadmised kõigis eelpool loetletud valdkondades ja teha karjääri:
Õppekava edukalt läbinud üliõpilane omandab kõrghariduse õhusõiduki ehituse ja hoolduse erialal ning ühtlasi saab ka rahvusvaheliselt tunnustatud lennundustehnilise töötaja baashariduse, mis tagab võimaluse töötada õhusõidukite hooldusorganisatsioonides nii Eestis kui ka välismaal.
Esimesel aastal õpitakse rohkem üldaineid, näiteks keeli, lennundusfüüsikat, kõrgemat matemaatikat jm. Erialaõppes läbitakse muuhulgas selliseid aineid nagu teoreetiline mehaanika, lennundusalased õigusaktid, õhusõidukite aerodünaamika, ehitus ja süsteemid jms. Vastavalt valitud spetsialiseerumisele saab valida aineid ka hooldusinseneri, konstruktsiooniinseneri või lennukõlblikkuse korraldaja valikmoodulist.
Õpe viiakse läbi lennuakadeemia õpperuumides, Tartu lennujaama territooriumil asuvas õhusõidukite angaaris ning erinevates õhusõidukite tootmis- ja/või hooldusorganisatsioonides Eestis ja mujal Euroopas.
Lõpetajate keskmine sissetulek on võrreldes teiste kõrgkoolide lõpetajatega üks Eesti kõrgemaid (2021. a andmete põhjal ca 2500 €) ja lõpetajate tööhõive on 100 protsenti. Lisaks on meil:
Peamisteks tööandjateks Eestis on Aerohooldus, Eesti Õhuvägi, Fort Aero, Magnetic MRO, Nordic Aircraft Service, Panaviatic Maintenance, PPA lennusalk, Tallinna Lennujaam AS, Threod Systems ja Xfly aga ka mitmed väiksemad mehitamata õhusõidukite projekteerimise, ehitamise ja käitamisega tegelevad kohalikud ning välismaised ettevõtted.
Omandatud oskused ja kogemused võimaldavad Sul hakata ise ettevõtjaks või leida tööd ka teistes valdkondades, näiteks autotööstuses, tootmis- ja tehnoloogiaettevõtetes ning mujal insenertehnilisi teadmisi vajavates valdkondades.
Õpinguid saad Sa jätkata magistritasemel teistes kõrgkoolides nii Eestis kui välismaal.
Kuidas valmistuda kandideerimiseks?
Kui suur on konkurents sisseastumisel?
Lennuakadeemia infokirjaga liitudes jagame sinuga teavet lahtiste uste päeva, ettevalmistuskursuse, tudengivarjuks tulemise, vastuvõtu ja muu õppimisega seonduva kohta.
Liitumiseks täida allolev ankeet.
Käesoleva vormi täitmisega annan nõusoleku oma isikuandmete säilitamiseks ja kasutamiseks Eesti Lennuakadeemia õppimisvõimaluste kohta info saamise eesmärgil. Sul on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta.