Lennundusmaastik areneb maailmas peamiselt just lennundustehnika valdkonna kaudu. Selles valdkonnas on väga vaja inseneriteadmistega inimesi, kes valdavad lennunduse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid ning tagavad õhusõidukite ja süsteemide omavahelise suhtluse. Lennundustehnika õppekava all on kaks väga olulist suunda: lennunduse info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiad ning õhusõiduki ehitus ja hooldus.
Selle eriala puhul astud sa sisse lennundustehnika õppekavale ja saad esimese õppeaasta lõpus otsustada, millisel suunal soovid spetsialiseeruda.
Lennunduse info- ja telekommunikatsoonitehnoloogia erialaõpet on võimalik läbida ka sessioonõppena.
Mehitatud ja mehitamata lennunduse üheks olulisemaks toimimise aluseks on erinevad side-, navigatsiooni-, seire- ja andmetöötlussüsteemid. Õpingute järel saab sinust info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener, kes:
oskab kasutusele võtta, seadistada ja käitada lennuliikluse toimimiseks vajalikke süsteeme;
tunneb antenne, side-, navigatsiooni-, seire- ja raadiosüsteeme;
omab teadmisi programmeerimisest ja orienteerub tarkvara, arvutivõrkude, küberturbe ning laiemalt infotehnoloogilistele lahenduste maailmas;
saab ise valida, kas soovib töötada hands-on spetsialistina erinevate tehniliste lahendustega, keskenduda administratiivtööle või panustada enam arendustegevustesse ja lüüa kaasa uute tehnoloogiate kasutuselevõtu protsessis.
Tavapärasele mehitatud lennunduse ehk inimese juhitud õhusõidukite kõrval on väga kiiresti arenemas just mehitamata lennunduse valdkond. Sellel erialal on sul võimalik tutvuda ka droonide põneva maailmaga.
Õppe käigus omandad sa teadmised erinevatest lennundusega seotud valkondadest ning õpid süvendatult side-, navigatsiooni- ja seiresüsteeme, infotehnoloogiat ning andmetöötlust.
Õppekava vastab ka rahvusvahelistele nõuetele ja selle edukat läbimisel saad lisaks kõrghariduse diplomile ka lennuliikluse insener-tehnilise personali (ATSEP) tõendi, mis annab võimaluse töötada lennundusettevõtetes ja -organisatsioonides nii Eestis kui ka välismaal.
Esimesel õppeaastal õpitakse rohkem üldaineid, näiteks keeli, lennundusfüüsikat, kõrgemat matemaatikat jm. Erialaõppes läbitakse muuhulgas selliseid aineid nagu arvutivõrgud, raadiomõõtmised lennunduses, küberturvalisus lennunduses, raadiosageduslik elektroonika jm. Teisest õppeaastast algab süvendatud erialaõpe.
Insener peab olema mitmekülgne, seetõttu õpid sa ka töötama meeskonnas, planeerima ressursse ning omad teadmisi riski- ja ohutushindamisest.
Maksimaalne sisseastumiskatsete punktisumma on kokku
100 punkti.
Pane tähele: lennundustehnika õppekaval toimub spetsialiseerumine
lennunduse info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia või õhusõiduki ehituse ja hoolduse
erialale!
Tutvu sisseastumistingimustega täpsemalt!
Õppeaeg on 4 aastat ja täiskoormusel õppides on õpe tasuta.
Õpingute käigus omandatakse teoreetilised teadmised erinevate side-, navigatsiooni-, seire- ja andmetöötlussüsteemide toimimise ja nende käitamise valdkonnas. Õpitakse kasutama mõõteseadmeid ning projekteerimise tarkvarasid, millega insener puutub kokku oma tulevases töös.
Praktiliste oskuste omandamisel tehakse mitmeid praktilisi töid lennuakadeemia sidelaboris ja mehitamata õhusõidukite süsteemide laboris.
Õppepraktika toimub nii lennundusettevõtetes ja -organisatsioonides kui ka side- ja elektroonikafirmades.
Lennuakadeemias on väga hea tudengite ja õppejõudude suhtarv (9,6 tudengit õppejõu kohta), mis tagab personaalse ja kvaliteetsema õpetamise sõbralikus keskkonnas.
Lõpetajate keskmine sissetulek on võrreldes teiste kõrgkoolide lõpetajatega üks Eesti kõrgemaid (2021. a andmete põhjal ca 2500 €) ja lõpetajate tööhõive on ligi 100 protsenti. Lisaks on meil:
Lõpetades oled sa omandanud laiapõhjalised insenerioskused ning sul on võimalik tööle asuda nii lennundussektoris kui info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia ettevõtetes ja seda nii Eestis kui välismaal. Sinu tulevane töö võib olla näiteks vahetustega operatiivtöö tehnilise valvepersonalina või loovam ja paindlikum näiteks sideinsenerina, kes hooldab, remondib ning arendab side-, navigatsiooni- ja seireseadmeid. Laiapõhjalised teadmised võimaldavad töötada ka projekti- või meeskonnajuhina.
Laiapõhjaline tehniline haridus annab head eeldused jätkata magistriõpinguid erinevatel erialadel. Meie lõpetajad on omandanud magistrikraadi näiteks telekommunikatsioonis, infotehnoloogias, aga ka personalijuhtimises ja majanduses.
Lisaks võimaldavad omandatud oskused ja kogemused sul hakata ise ettevõtjaks või leida tööd ka teistes valdkondades, näiteks IT-sektoris, elektroonikatööstuses, telekommunikatsioonis ning mujal insenertehnilisi teadmisi vajavates valdkondades.
Peamisteks tööandjateks Eestis on näiteks Eesti Õhuvägi, Lennuliiklusteeninduse AS, Tallinna Lennujaam AS, GPV Estonia AS, Ericsson Eesti AS, ABB AS aga ka mitmed väiksemad mehitamata õhusõidukite projekteerimise, ehitamise ja käitamisega tegelevad kohalikud ning välismaised ettevõtted.
Kuidas valmistuda kandideerimiseks?
Kui suur on konkurents sisseastumisel?
Lennuakadeemia infokirjaga liitudes jagame sinuga teavet lahtiste uste päeva, ettevalmistuskursuse, tudengivarjuks tulemise, vastuvõtu ja muu õppimisega seonduva kohta.
Liitumiseks täida allolev ankeet.
Käesoleva vormi täitmisega annan nõusoleku oma isikuandmete säilitamiseks ja kasutamiseks Eesti Lennuakadeemia õppimisvõimaluste kohta info saamise eesmärgil. Sul on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta.