Eesti Lennuakadeemias toimunud viies drooniseminar tõi kokku riigiasutused, lennundus- ja turvaettevõtted ning teised mehitamata lennunduse valdkonna tegijad. Päeva jooksul arutati Eesti drooninduse arengusuundi, uute tehnoloogiate katsetamist, drooniliikluse korraldamist ning seda, kuidas tagada ohutus.
Eesti droonindusele on seatud ambitsioonikas eesmärk
Seminari avas Riigikantselei esindaja Ott Tahk, kes tutvustas Eesti mehitamata lennunduse teekaarti. Eesmärk on panna paika, mida on vaja teha selleks, et Eesti saaks droonitehnoloogiate arendamisel maailmas esirinda.
Teekaardi visioon aastaks 2030 on ambitsioonikas: Eesti soovib olla maailma parim riik droonitehnoloogiate arendamiseks ja kasutamiseks. Selle saavutamiseks keskendutakse neljale punktile: tööstusvõimekusele, toimuvast hea ülevaate omamisele, arendus- ja kasutuskeskkonnale ning kompetentsile.
Tahk tõi välja, et mehitamata lennundus puudutab erinevaid valdkondi ning vastutus on jagunenud mitme asutuse vahel. Seetõttu ei saa ka arenguplaan olla ainult ühe ministeeriumi või asutuse ülesanne. Teekaart on suunatud nii ministeeriumidele kui ka koolidele, teadusasutustele, investoritele, KOV-idele ja droonide kasutajatele.
Teekaart kiideti heaks 2026. aasta juunis. Edaspidi toetavad selle elluviimist regulaarselt kohtuvad eksperdirühmad. Samuti on plaan kavandada tegevustele eelarved ning tegeleda droonitõrjega ka Euroopa Liidu tasandil. Tahk rõhutas, et teekaart ei ole lõplik dokument, vaid seda saab valdkonna arenedes täiendada.
Droonide arendamiseks on vaja kohti, kus neid katsetada
Kliimaministeeriumi esindaja Jüri Joonas keskendus oma ettekandes droonide testaladele. Sektor areneb kiiresti, kuid praegu puuduvad Eestis testalad täielikult. Hea testala peaks pakkuma lisaks sobivale õhuruumile ka ligipääsu ja maapealset taristut.
Ühe võimaliku asukohana arutati Pärnu lennujaama. Selle kasuks räägivad riigi omandis olev taristu ning võimalus kasutada nii maismaa- kui ka merealasid. Samal ajal tuleb arvestada lennujaama kaugusega Tallinnast ning vajadusega sobitada droonide katsetamine kokku mehitatud lennundusega.
Joonase sõnul võiks tulevane testala olla lihtsasti kasutatav ning edukaks võib seda pidada siis, kui sinna soovivad oma tehnoloogiat katsetama tulla ka välisettevõtted.
Uuring näitab, kuidas droone Eestis kasutatakse
Transpordiameti mehitamata lennunduse sektori uuringu tulemusi tutvustas Priit Rifk. Uuringu eesmärk oli saada kiiresti arenevast valdkonnast parem ülevaade. Uuringu käigus koguti andmeid muu hulgas küsitlusega, millele vastas 388 inimest.
2025. aastal tuvastati Eestis ligi 30 000 mehitamata õhusõiduki lendu. Tallinna lennujaama läheduses aga 11 567 lendu ning ligi pooltel neist rikuti kehtivaid kõrguspiiranguid. Samuti näitas uuring seda, et kõige aktiivsem periood droonide lennutamiseks on suvekuudel.
Valdav osa tuvastatud mehitamata õhusõidukitest oli seotud hobikasutusega, kuid kasutusvõimalused ulatuvad sellest palju kaugemale. Järjest enam nähakse rakendusi näiteks foto- ja videograafias, geodeesias, põllumajanduses ja ehituses.
Uuringu põhjal tõi Rifk välja ka mitmeid punkte, mida riigis edasi arendada. Näiteks vajavad droonide kasutajad selgemaid ja lihtsamini leitavaid juhiseid ning kaasaegseid õppematerjale. Samuti võiks lihtsustada loamenetlusi, laiendada Remote ID kasutamist, et droonid oleksid tuvastatavad ning arendada U-space'i (MÕS-ide liikluse juhtimise süsteem).
Rohkem droone peab mahtuma samasse õhuruumi
Lennuliiklusteeninduse AS-i (EANS-i) arendusosakonna juhataja Teve Rahula rääkis sellest, milline võiks olla nende roll drooninduses nii praegu kui ka tulevikus. Üks peamisi küsimusi on, kuidas mahutada taevasse lennukid ja droonid.
EANS-i roll on seejuures tagada ohutus ning arendada lahendusi, mis võimaldaksid droonidel tulevikus rohkem ja paindlikumalt lennata. Tartus ja Kuressaares on kavandamisel UTM-lahendused, mis võiksid muuta droonilendude planeerimise ja kooskõlastamise selgemaks ning anda rohkem võimalusi tegutseda ka lennuväljade läheduses.
Droonikäitajale peaks kasu tooma ka DigiNOTAM, mis võimaldab kuvada lennutegevuse jaoks olulist infot täpsemalt ja kasutajasõbralikumalt. Pikemas vaates näeb EANS ennast droonide ökosüsteemi võimaldajana. Eesmärk on jõuda kohta, kus droonid on igapäevane töövahend ning nende kasutamine toimub ohutult.
U-space võiks tuua drooniliikluse digitaalsesse keskkonda
STRADai esindaja Giulio Segurini keskendus U-space'i ärimudelile ja digitaalse õhuruumi võimalustele.
U-space'i võib lihtsustatult käsitleda drooniliikluse digitaalse korraldamise süsteemina, mis aitab lende koordineerida ja õhuruumi turvalisemalt kasutada. Segurini tõi esile ka küsimuse, kuidas sellised teenused tulevikus toimima hakkavad ning millist rolli mängivad selles U-space'i teenusepakkujad.
Tema sõnul on tehnoloogia arendamisel võimalik liikuda kiiresti, kui selleks on olemas ühine tahe ja selge eesmärk.
Drooniteenuste pakkujad vajavad selgust
Seminari esimeses pooles toimunud paneeldiskussioonis „Teekaardist teostuseni“ arutasid Priit Rifk, Eduard Vainu, Kristo Timberg ja Ott Tahk seda, mida drooniteenuste pakkujad praegu vajavad.
Arutelus tõdeti, et tehnoloogia ise ei ole ainus küsimus. Selleks, et drooniteenus päriselt turule jõuaks, peab olema ka inimene või ettevõte, kes selle eest maksab.
Samuti vajavad ettevõtted selgust selles, millistel tingimustel uusi lahendusi arendada ja kasutada saab. Paneelis leiti, et Eesti ei pea drooninduses olema tingimata kõige leebemate reeglitega riik, kuid ettevõtjatele peab olema selge, millised on reeglid.
Suurt potentsiaali nähakse näiteks põllumajanduses ja logistikas. Samas ei pea kõik lahendused sündima tingimata suurtes linnades. Droonide kasutuseks sobivate piirkondade leidmisel võivad rolli mängida ka kohalikud omavalitsused.
Droonide kasv toob kaasa ka turvaküsimused
Päeva teises pooles liikus fookus droonide tuvastamisele, tõrjele ja kriitilise taristu kaitsmisele.
Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Kert Kotkas tutvustas Eesti C-UAS-kontseptsiooni. C-UAS ehk droonitõrje hõlmab meetmeid ja tehnoloogiaid, millega tuvastatakse, jälgitakse ja vajadusel tõrjutakse droone.
Arutelu keskmes olid muu hulgas võimalused drooni maanduma sundimiseks, vastavate vahendite kasutamine ning seireandmete jagamine eri asutuste vahel. Kotkas rõhutas, et eesmärk ei ole muuta järelevalvet lihtsalt karistuspõhiseks, oluline on ka ennetus.
HexTech Solutions'i esindaja Sten Nurmsalu rääkis, kuidas droonide tuvastamine praktikas toimub. Ettevõte arendab Eestis drooniseire võrgustikku ning näidete kaudu selgitati Remote ID rolli. See võimaldab teatud tingimustel saada infot nii drooni kui ka selle käitaja kohta ning aitab muuta õhus toimuvat nähtavamaks.
Samas ei anna Remote ID täielikku ülevaadet kõigist õhus olevatest droonidest. Nähtavust võivad mõjutada näiteks drooni kaal või seadme tüüp.
Turvaettevõtete vaadet droonide tuvastamisele ja tõrjele avas Kristo Timberg. Tema sõnul tuleb enne tõrjumisest rääkimist küsida, mida tegelikult kaitstakse ja milline droon endast ohtu kujutab. Näiteks võivad sama objekti kohal lennata harrastaja, inspektor või pahatahtliku eesmärgiga käitaja.
Turvatöötajal võib aga otsuse tegemiseks olla väga vähe aega. Seetõttu ei piisa ainult heast sensorist vaid aja on ka kokkulepitud protseduure ja arusaama sellest, millal ja kuidas tuleb tegutseda.
Kriitilise taristu kaitsmisel loeb nii tehnoloogia kui ka inimene
Eleringi esindaja Karl Kristjan Kits rääkis viiest väljakutsest, millega tuleb drooniohu vastu kaitset kavandades arvestada.
Elering plaanib lähiaastatel investeerida elektrivõrgu ja alajaamade kaitsmisse ligi 200 miljonit eurot. Ühe osana sellest tuleb arendada ka võimekust, mis aitab kriitilise taristu läheduses droone vajadusel tõrjuda.
Üheks probleemiks on kiiresti arenev turg. Ettevõtted pakuvad palju uusi lahendusi, kuid kõik neist ei ole veel valmis tooted. Seetõttu tuleb valida mitte ainult tehnoloogiat vaid lahendust, mis päriselt töötab ja vastab vajadusele.
Sama teema tuli esile päeva teises paneeldiskussioonis, kus arutati droonide kasutamist kriitilise taristu läheduses. Paneelis osalesid Eleringi, Tallinna Lennujaama, EANSi, Politsei- ja Piirivalveameti ning turvavaldkonna esindajad.
Arutelus rõhutati, et kriitilise olukorra jaoks ei piisa ainult seadmetest. Kõik osapooled peavad teadma oma rolli, infovahetus peab toimima ning võimalikke olukordi tuleb ka ette läbi mängida.
Teadus ja ettevõtlus saavad lahendusi koos arendada
Päeva lõpus tutvustas Eesti Lennuakadeemia arendus- ja koostöövõimalusi Helena Nulk-Leemets. Lennuakadeemia saab ettevõtetele pakkuda tuge olukordades, kus mõne probleemi lahendamiseks on vaja teadlaste või inseneride teadmisi.
Üheks näiteks on koostöö idufirmaga VAAL Technologies. Rauno Gordon tutvustas ettevõtte kogemust stratosfääri liugurdrooni arendamisel ning koostööd Lennuakadeemiaga.
VAAL-i arendatav lahendus on mõeldud atmosfääris lendamiseks ning selle võimalikud kasutusalad ulatuvad maa seirest ja pildistamisest kosmosetehnoloogia katsetamiseni. Ühe võimalusena saab sellist lennumasinat kasutada ka lühiajalise kaaluta oleku tekitamiseks, et katsetada kosmosetehnoloogiaid enne nende päriselt kosmosesse saatmist.
Sellised koostööd näitavad, kuidas teadusasutuse teadmised ja ettevõtja praktiline vajadus saavad viia uute tehnoloogiliste lahendusteni.
Järgmine samm on viia ideed praktikasse
Viienda drooniseminariga tõusis esile üks läbiv teema. Ideede realiseerimiseks tuleb arendada mitut valdkonda korraga. Vaja on kohti, kus uusi lahendusi katsetada, paremat ülevaadet õhus toimuvast, toimivat digitaalset taristut, selgeid reegleid, kompetentseid inimesi ning koostööd riigi, ettevõtete ja teadusasutuste vahel.
Lennuakadeemia infokirjaga liitudes jagame sinuga teavet lahtiste uste päeva, ürituste, veebikursuste, vastuvõtu ja muu õppimisega seonduva kohta.
Infokirja saamisest on võimalik igal ajahetkel loobuda.
Käesoleva vormi täitmisega annad nõusoleku oma isikuandmete säilitamiseks ja kasutamiseks Eesti Lennuakadeemia vastuvõtuga seotud info saamise eesmärgil. Sul on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta.
