Eesti soovib 2030. aastaks olla mehitamata lennunduses maailma parim

Eesti mehitamata lennundus kogub hoogu

Riigikantselei esindaja Ott Tahk tutvustas seminaril Eesti mehitamata lennunduse teekaarti, mille eesmärk on anda kiiresti arenevale valdkonnale ühine suund. Eesti eesmärk on olla 2030. aastaks maailma parim riik droonitehnoloogiate arendamiseks ja kasutamiseks. Selleks tuleb arendada nii tööstust, kompetentsi kui ka keskkonda, kus uusi lahendusi katsetada ja arendada saab.

Ühe võimaliku lahendusena testalade nappusele arutati seminaril Pärnu lennujaama kasutamist. Kliimaministeeriumi esindaja Jüri Joonase sõnul on seal potentsiaali, sest Pärnus on olemas vajalik taristu ning kasutada saab nii maismaa- kui ka merealasid. Samas tuleb arvestada lennujaama kaugusega Tallinnast ja vajadusega sobitada droonide katsetamine kokku nii, et see toimiks koos mehitatud lennundusega, kuid vastaks samas ka mehitamata lennunduse sektori vajadustega. Eesmärk oleks luua püsiv ja lihtsasti kasutatav testala, kuhu võiksid tulevikus oma tehnoloogiat katsetama tulla ka välisettevõtted.

Drooniteenuste pakkujate vajadusi arutanud paneelis tõdeti, et tehnoloogiast üksi ei piisa. Uute teenuste tekkimiseks peab olema ka nõudlus ning ettevõtjatele on oluline, et droonide kasutamise tingimused oleksid mõistetavad.

Rohkem droone tähendab ka suuremat tähelepanu ohutusele

Lennuliiklusteeninduse AS-i esindaja Teve Rahula sõnul tuleb järjest enam mõelda sellele, kuidas mahutada droonid ohutult samasse õhuruumi lennukite ja teiste õhusõidukitega. Selleks arendatakse muu hulgas digitaalseid lahendusi ning tulevikus peaks drooniliikluses suuremat rolli mängima U-space (drooniliikluse korraldamise süsteem).

Pärastlõunal keskenduti droonide tuvastamisele ja tõrjele ning nende kasutamisega seotud riskidele kriitilise taristu läheduses. Aruteludes osalesid muu hulgas Politsei- ja Piirivalveameti, Eleringi, Tallinna Lennujaama, EANSi ja turvavaldkonna esindajad. Ühe keskse küsimusena arutati, kellel peaks olema õigus kriitilise taristu läheduses lendava drooni suhtes sekkuda.

Droone lennutatakse aina rohkem

Transpordiameti uuringu järgi kasvab droonide kasutus Eestis kiiresti. 2025. aastal tuvastati ligi 30 000 mehitamata õhusõiduki lendu ning Tallinna lennujaama lähedal rikuti kõrguspiiranguid pea pooltel tuvastatud lendudel.

Enamik tuvastatud mehitamata õhusõidukitest on praegu hobikasutuses, kuid droonide kasutusvõimalused laienevad. Suuremat potentsiaali nähakse näiteks põllumajanduses, ehituses ja logistikas.

Seminaril jäi kõlama, et Eesti droonindusel on suur arengupotentsiaal ning selle arendamiseks on seatud ka selge siht. Järgmiste aastate eesmärk on liikuda kavatsustest ja plaanidest edasi reaalsete lahendusteni, mis aitavad droonide kasutusel Eestis turvaliselt kasvada. Lisaks tõdeti üksmeelselt, et uute tehnoloogiate kõrval on veelgi olulisem roll oskustega inimestel, kes oskavad seda tehnoloogiat hankida, arendada ja kasutusele võtta.