Intervjuu EANSi lennuprotseduuride disaneri Silver Solnaskiga

Milline on Sinu haridus?

Minu kõrgharidus on omandatud nii Tartu Ülikoolis geoinformaatika ja kartograafia erialal kui ka hiljuti lõpetasin Tallinna Tehnikaülikooli infosüsteemide kavandamise ja analüüsi erialal. Nagu näha, siis kumbki suund pole otseselt lennundusega seotud, kuid mõlema eriala teadmised on minu ametikohal väga kasulikud. Mis puudutab minu lennundusalast haridust, siis need olen saanud pikemate või lühemate koolitustena nii Lennuliiklusteenindusest majasiseselt kui ka väljaspool Eestit erinevate koolitusasutustes. Kuna minu eriala ehk lennuprotseduuride disaineriks Eestis ei saa õppida, siis baasõppe sain Singapuri lennuakadeemias 8 intensiivse nädala vältel, millele lisandusid praktikad ja pidevad täienduskoolitused. 

Enda senist kogemust arvesse võttes, milline on parim ettevalmistus ühele inimesele, kes sooviks tulevikus samal ametikohal töötada? 

Lennuprotseduuride disaineriks Eestis küll õppida ei saa, aga väga kasuks tulevad geograafiaalased teadmised kartograafiast ja geoinfosüsteemidest või siis lennundusalane taust, olgu selleks siis piloot, lennujuht või mõni muu eriala, kus lennundusalaseid teadmisi saab omandada. Kui üks neist hariduslikest taustadest on omandatud siis on jäänud ainult end selle teise valdkonnaga kurssi viia, kuna see amet ongi selline segu lennundusest, kaartidest ja matemaatikast. Peamine on aga see, et oleks tahtmist pidevalt juurde õppida ja end täiendada, kuna lennuprotseduuride disaineriks saamine on päris pika õpikõveraga. Ja kui see protsess on edukalt läbitud, siis tead, et Eestis on veel kõigest paar inimest, kellel on veel samasugused teadmised ja oskused, mis muudab selle ametikoha eriti unikaalseks. 

Mis on kõige toredam Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsis töötamise puhul?

Kõige toredamad on ilmselgelt kolleegid. Väga raske oleks pikalt ühes asutuses töötada, kui toredaid kolleege ei oleks. Pean tunnistama, et isegi pidevalt kodukontorist kaugtööd tehes ei ole me oma lennunduskaartide grupiga omavahel kaugeks jäänud ning räägime igapäevaselt oma tegemistest, ülesannetest ja lahendustest. Võtsime teadlikult pandeemia alguses sellise otsuse, et päeva alustame terve grupiga kõik koos kiire videokõnega, siis oleme pidevalt teadlikud meie kõigi tegemistega ning see välistab ka selle, et üksteiste näod meil meelest ära läheksid.

Mis muudab Sinu töö keeruliseks?

Kõige keerulisem on erinevate vajalike teadmiste ja isikuomaduste kombinatsioon – on vaja päris spetsiifilisi teadmisi valdkonnast ja erinevate regulatiivsetete dokumentide mõistmist ning seda kõike peab toetama ka vajalikud isikuomadused – lennuprotseduuride disainer peab olema väga põhjalik, täpne, piinliku täpsusega pidama järge erinevatele nõuetele vastamiseks ja iga oma järgmist sammu tuleb kaks korda enne astumist läbi mõtlema. Kui need sammud on tehtud, siis tuleb need veel üle ka kontrollida, et siiski ühtegi viga sisse ei jäänud. Kuna ma tean, mis on minu nõrgad küljed, siis üritan neile selle võrra rohkem tähelepanu pöörata.

Milline on Sinu kõige meeldejäävaim mälestus või seik seoses oma seniste tööülesannetega?

See oli aastal 2015, kui ma alles Lennuliiklusteenindusse tööle tulin – ma kandideerisin protseduuride disaineri ametikohale teadmata ise, mida see amet endast üldse kujutab. Ma olin väga üldsõnaliselt kuulnud peamistest tööülesannetest, kuid tegeliku pildi sain ma alles siis endale selgeks, kui olin aasta aega Lennuliiklusteeninduses juba töötanud ja vajalikud baasteadmised omandanud. Minu esialgne naiivne arusaam, et kui ametinimetuses on sõna „disainer“, siis see tähendab baretti, pintslit või macbook’i ja vabadust luua misiganes idee pähe tuleb, vaid vastupidi – järgida väga täpselt etteantud reegleid ja nende reeglite piires siis disainida midagi, mille järgi saavad lennukid ohutult, ökonoomselt ja võimalikult mugavalt maanduda ning väljuda. Mulle väga meeldib end pidevalt täiendada ja uusi asju juurde õppida ja seda just lennuprotseduuride disaineriks saamine mulle võimaldaski.

Milline on Eesti lennunduse tervis?

Ma arvan, et Eesti lennunduse tervis on väga tugev. Vahepeal võibolla ongi vaja raputust, et saaks oma visioonid ja ambitsioonid üle vaadata ning konkreetsemad tulevikuplaanid koostada. Meil on olemas tippspetsialistid, kes arendavad lennundust nii Eestis kui Euroopas laiemalt. Meil on olemas tugev digiriigi kuvand ning konkreetne visioon saada digitaalse lennunduse eestvedajateks. Me oleme aktiivselt mehitamata õhusõidukite teemal kaasa rääkinud ning töötame välja tulevikutehnoloogiaid.

Mida saaksime Eestis ära teha, et meie lennundussektor areneks tervikuna kiiremini ja paremini?

Peamine on minu meelest koostöö. Koostöö lennundussektori siseselt erinevate ettevõtete ja asutuste vahel nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil ning ka koostöö väljaspoole lennundussektorit – näiteks koostöö IT sektori, erinevate teadusparkide ja ülikoolidega. Kui need erinevad osapooled omavahel õigesti panna ühise eesmärgi nimel töötama, siis saaks sellest sellise löögirusika, mis tulevikulennunduse ukse pauguga lahti lööb.