Intervjuu endise majandus- ja kommunikatsiooniministri Taavi Aasaga

Milline on tänasel päeval Eesti lennundussektori tervis?

Eesti lennundus oli 2019. aastal väga heas seisus – pea kümmekond lennuettevõtjat osutasid ärilist lennutransporditeenust, kohalik hooldussektor kasvas nii siin kui väljaspool Eesti piire üsna jõudsalt. Ka Tallinna lennujaamas löödi reisijate rekord ületades 3,2 miljoni piiri. Pärast 2020. aasta COVID-19 puhkemist tabas sektorit tugev ja üsna valus mõjutaja Ukraina kriis – selle tulemusi võtame kokku alles aasta teises pooles. Olukord ei ole hea, paremini läheb läänes tegutsevatel ettevõtetel. Samuti neil, kel võimekus investeerida ning jätkusuutlikkuse rohkem panustada.

Mida saaksime Eestis rohkem ära teha, et meie lennundus areneks tervikuna kiiremini ja paremini?

Peamine on lõigata kasu rohepöördest ja panna see tervikuna enda kasuks tööle. Samuti on põnev jälgida tehnoloogia võidukäiku elektrilennukite laiemal rakendamisel, mis on üsna realistlik tuleviku samm ka nt meie suursaarte ja Ruhnu saarega ühistranspordi korraldamisel. Riik saab olla tark tellija ja sektori arengut väikeste sammudega suunata.

Kuidas näete lennundusalase hariduse rolli ja mõju Eesti lennundussektorile?

Eesti Lennuakadeemia tänane hariduslik korraldus on lennundusvaldkonnas üsna haruldane ja kui võimalik, siis püüaks seda üheskoos nii ka hoida. Oluline on muidugi märgata tööandjate vajadusi ja jõuda lähemale nende ootustele, teha rohkem koostööd ja miks mitte tuua rohkem õppureid lennundusharidust omandama ka omavahendite toel, võimaldades tagada neile hea praktikabaasi ja tulevase töökoha Eestis. Lennundus on globaalne ekspordiäri, st meie sektori inimeste hulga kasvatamine on strateegilise tähtsusega. Ette peab vaatama tulevikutrendide ja kohaneda muutustega kujundades õppekavad vajadusel ümber nii, et tänase ettevalmistusega lennujuhid, piloodid, mehhaanikud jt saaksid alati tööd, sest teame, et Lennuakadeemia haridus annab kvaliteedimärgi. Siin tuleb hariduspoliitika kujundajatel kindlasti sektorit kuulata ja käsikäes edasi liikuda.

Kas Eesti vajab rohkem insenere ja tehnikuid või piloote ja lennunduskorraldajaid?

Eesti vajab häid eksperte, kes pakuvad oma tööga lisaväärtust ja kasvatavad lennundussektorit ning Eesti tuntust.

Millist rolli võiks kanda lennundus tuleviku Eestis võttes arvesse näiteks Rail Balticu valmimist?

Rail Baltic kui oluline taristu võimaldab meid ühendada maailmaga veelgi kvaliteetsemalt. Samas lennundus on Eestile võtmetähtsusega, sest paikneme Läänemere ääres ja Kesk-Euroopasse minekuks tuleb ka uute rööbaste maasse asetamisel päris aeganõudev teekond ette võtta. Seepärast peame hoidma häid ja sagedasi lennuühendusi, mis on olulised ärireisijale ja investorile, aga vanaemadele kui vanaisadele, kes siit laia maailma lennata soovivad. Inimesed liiguvad niikuinii, oluline on võimaldada neile maksimaalselt kiiret ja tulevikus ka rohelisemat lennutransporti.

Kas Eesti lennundussektoril oleks tark panna lähiaastatel rohkem rõhku uute tehnoloogiate arendamisele (nt vesinikutehnoloogia, mehitamata lennundus, SAF kütus) või pigem keskenduda tugevama teenusemajanduse (reisijate- ja kaubavedu) väljaehitamisele?

Mina usun, et rohepööre on selleks, et jääda. Üks ei välista teist, sh on paljuski juba ju olemas. Väga loodan, et hetkel läbi viidav kestliku lennukikütuse tasuvusuuringu tulemused on tööstusele atraktiivse tulemusega ning see võiks saada üheks ekspordiartikliks ka tulevikus.

Mehitamata lennunduse valdkond areneb peadpööritaval kiirusel. Kas riik mõtleb juba täna sellele, et milline võiks välja näha tuleviku linnakeskkond, et seal saaksid tööle hakata näiteks õhutaksod?

Kindlasti tuleb märgata arenguid mehitamata õhusõidukite vallas, kus eesmärgiks võiks võtta ühiskondliku kokkuleppe sõlmimise ja droonide laiema kasutusele võtmise ilma ohutustingimustes järele andmata. See võimaldaks igaühel tellida koju ja kontorisse nii värske kohvi, salati kui nädala toiduvaru. Viie aasta jooksul võime ambitsioonikamate ettevõtete toel hakata nägema õhutaksode levikut – julgete päralt on terve maailm. Juba täna teevad ministeeriumi valitsemisalas töötavad kolleegid selle nimel tubli tööd, et esmased lahendused droonide igapäevaseks kasutamiseks laiemalt juba uuel aastal käigus oleksid. Edasi tuleb teenusepakkujatel teha julgeid otsuseid, et jõuaksime konkreetselt ka linnakeskkonda ja „käega katsutavat“ õhuruumi puudutavate muudatusteni.

Millised lennundusalased projektid on täna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töölaual?

SAFi tasuvusuuringut ja droonide käitamiseks vajalikku kaardirakendust ning infosüsteemi sisuliselt juba mainisin. Meie huviorbiidis on nii ekspordipotentsiaali suurendamine (nt hooldusvõimekuse tõstmine Tallinna lennujaamas), lennuühenduste kvaliteedi tõstmine kui ka regionaalsete lennuväljade tähtsustamine ja teenuse kvaliteedi arendamine (irdtorni projekt). Projekte on seinast seina ning kogu ministeeriumi valitsemisalal on töö käimas. Lõpetuseks on mul ka väga hea meel partneriks saanud lennundusklastri näol, mis seisab tublisti sektori huvide eest ja edendab lennundusvaldkonda ning pakub lahendusi, see viib meid edasi ja aitab edasi lennata homsele päevale vastu.