Intervjuu meie vilistlase ja Aerohoolduse hooldustööde juhataja Taavi Reidmaga

Miks tudengivarjuks tulla?

Aasta tegu Eesti lennunduses

Iga teatud aja tagant tutvustab Eesti Lennuakadeemia lähemalt ühte Eesti lennundusettevõtet. Käesoleva tutvustusnädala raames intervjueerisime Aerohoolduse hooldustööde juhatajat ja meie vilistlast Taavi Reidmat.

Mis Sulle kõige rohkem meeldib Aerohoolduses töötamise puhul?

Mulle meeldib Aerohooldus OÜ-s töötamise puhul meie organisatsiooni suhteline väiksus. Tänu väiksele struktuurile on otsuste vatuvõtmine ja reageerimine operatiivne ning paindlik. Mulle meeldib tööde mitmekesisus ja õhusõidukid, millel töötame. Me tegeleme lisaks plaanilistele hooldustele tihti ka muudatus- ja täiendustöödega, aegajalt võtame ette põhjalikke restaureerimistöid. Mulle meeldib teadmine, et tunnen oma masinaid pea viimse needi ja poldini. Suuremad projektid lõpevad lisaks mootorikäivitusele ja süsteemide kontrollile ka katselennuga. Lennul kaasas käies on ülimalt meeldiv ise veenduda, et kõik tehtu on oma eesmärgi täitnud.

Mis teeb Sinu arvates Aerohoolduse eriliseks? Mis eristab neid teistest ettevõtetest?

Aerohoolduse teeb eriliseks meie organisatsiooni väiksus, õhusõiduki tüüpide mitmekesisus ja tööde vaheldusrikkus. Meil on eriliselt lai sortiment õhusõidukeid, millega tegeleme: alustades ühe kolbmootorilistest kuni mitmemootoriliste turboproppideni, lisaks ühemootorilised reaktiivid. Mõnes mõttes oleme ka nišiteenust pakkuv organisatsioon – restaureerime, modifitseerime, täiendame ja hooldame L-39 ja L-29. Tsiviilkasutuses olevate L-39 ja L-29 õhusõidukite osas võib meid pidada ühtedeks parimateks. Hetkel on Eesti tsiviilõhusõidukite ja kaitseväe registris kokku 19 L-39 õhusõidukit. Oleme tarninud L-39 kolmele vigurlennumeeskonnale.

Milline on Sinu kõige meeldejäävaim mälestus oma praegusest töökogemusest?

Mälestusi on palju erinevaid. Olnud on põnevaid koolitusreise, välislähetusi hooldamaks meie klientide lennukeid paljudes eri riikides. Meelde jäävad mitmed esmakordsed katselennud eri lennukitüüpidel, eriliselt on jäänud meelde esimesed vigurlennud L-39’ga Burgundias. Mälestustes on mitmed keerukad defekti otsimised ja „ahhaa momendid“ lahenduste leidmisel.

Milline on Sinu arvates lennunduse tulevik ning kas Sa näed ka endal rolli selles?

Lennunduse hetkeseis on suure reisilennunduse osas raske. Arvan, see on mööduv. Huvitav saab olema tulevik, kus fossiilsetelt kütustelt tuleb lisaks maismaatranspordile ka lennundusel üle minna loodust säästvamatele energiakandjatele. Ootan põnevusega aega, mil saan hakata klientidele pakkuma võimalust asendada nende olemasolev jõuallikas elektrilisega.

Mida arvad Sina Eesti lennunduse tervisest?

Ei saa salata, et hetkel valitsev COVID-19 kriis on rängalt pidurdanud lennutegevust. Enne kriisi aga oli lennureis ja ka lennuki omamine eestlastele kättesaavaim, kui kunagi varem. Hea on tõdeda, et väikelennunduse aktiivsus on kriisi ajale tunduvalt paremini vastu pidanud, kui reisilennundus. Olen tuleviku suhtes ettevaatlikult optimistlik.

Mida saaksime Eestis teha, et lennundus areneks kiiremini ja paremini?

Praegusel hetkel ei ole areng võib-olla kõige tähtsam. Kuigi, nagu öeldakse, iga kriis ja mõõn, loob uusi võimalusi ja neid tuleb ka osata ära tabada ja ära kasutada. Oluline on keerulises olukorras vastu pidada, kasutades leidlikkust ja paindlikkust, mis on tänu Eesti väiksusele meile eeliseks.

Miks otsustasid valida lennundustehniku hariduse?

Tõmme lennundusse pärineb mul lapsepõlvest. Kohaliku langevarjuklubi An-2 kogus kõrgust mu maja kohal igal selgel suvepäeval juba ajal, kui ma veel kooliski ei käinud. Gümnaasiumi ajal Teeviidal käies avastasin enda jaoks Tartu Lennukolledži olemasolu, misjärel sinna ka haridusteed jätkama asusin aastal 2000. Eriala valik sai lukustatud alles sisseastumiseksamite järel vestlusel käies. Kõrvutades minu võimed, tulemused ja eelistused, osutus lennundustehniku eriala parimaks valikuks. Ma ei ole toona tehtud otsust kahetsenud.

Kuidas sa jõudsid oma praeguse ametikohani?

Lennundustehniku eriala nõuab pidevat enese arendamist ja harimist. Alustasin tehniku õpilasena 2004, kogusin praktikat kuni sain endale litsentsi. Litsentsile kogusin ajajooksul vajalikud õhusõidukite tüübid ja grupiprivileegid. Olen aegade jooksul kirjutanud nii palju eksameid, et gümnaasiumiaegset eksamiärevust ma enam ei tunne. Lisaks lennundustehnilistele täiendkoolitustele olen saanud ka personalijuhtimise ja projektijuhtimise koolitused. Hooldustööde juhataja kohustusi kannan juba veidi üle kümne aasta. Alustasin järk-järgult ja mulle usaldati aja möödudes üha enam õhusõidukeid ja organisatsiooni ülesandeid. Sellegipoolest ei ole koolitustel ja õppimisel lõppu, tehnika areneb ja kasutusele võetakse üha uusi masinaid.

Enda kogemust arvesse võttes, milline on parim ettevalmistus ühele lennundustehnikuks kandideerivale inimesele?

Olen aastaid Lennuakadeemia praktikajuhendajaks olnud ja iga-aastasetel praktikaaudititel mitmed soovitused andnud teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse suhtes. Võib-olla oleks, aga veel tähtsam neist teadmistest ja oskustest tõsine soov sellele erialaga tegelda ja püsivus enda arendamiseks.

Tule KÜlla

Lennu 40, Reola küla, Kambja vald 61707 Tartumaa

Asukoht kaardil

VÕTA ÜHENDUST

744 8100, eava@eava.ee

Vastuvõtuga seotud küsimused

vastuvott@eava.ee

Moodle Tahvel PINAL Raamatukogu Kohviku menüü Podcast Siseveeb

Intervjuu meie vilistlase ja Aerohoolduse hooldustööde juhataja Taavi Reidmaga

Tule KÜlla

VÕTA ÜHENDUST

Vastuvõtuga seotud küsimused

Liitu infokirjaga