Iga teatud aja tagant tutvustab Eesti Lennuakadeemia lähemalt ühte Eesti lennundusettevõtet. Käesoleva tutvustusnädala raames intervjueerisime Aerohoolduse hooldustööde juhatajat ja meie vilistlast Taavi Reidmat.
Mis Sulle kõige rohkem meeldib Aerohoolduses töötamise puhul?
Mulle meeldib Aerohooldus OÜ-s töötamise puhul meie organisatsiooni
suhteline väiksus. Tänu väiksele struktuurile on otsuste vatuvõtmine ja
reageerimine operatiivne ning paindlik. Mulle meeldib tööde
mitmekesisus ja õhusõidukid, millel töötame. Me tegeleme lisaks
plaanilistele hooldustele tihti ka muudatus- ja täiendustöödega, aegajalt võtame ette põhjalikke restaureerimistöid. Mulle meeldib teadmine,
et tunnen oma masinaid pea viimse needi ja poldini. Suuremad projektid
lõpevad lisaks mootorikäivitusele ja süsteemide kontrollile ka
katselennuga. Lennul kaasas käies on ülimalt meeldiv ise veenduda, et
kõik tehtu on oma eesmärgi täitnud.
Mis teeb Sinu arvates Aerohoolduse eriliseks? Mis eristab neid teistest ettevõtetest?
Aerohoolduse
teeb eriliseks meie organisatsiooni väiksus, õhusõiduki tüüpide
mitmekesisus ja tööde vaheldusrikkus. Meil on eriliselt lai sortiment
õhusõidukeid, millega tegeleme: alustades ühe kolbmootorilistest kuni
mitmemootoriliste turboproppideni, lisaks ühemootorilised reaktiivid.
Mõnes mõttes oleme ka nišiteenust pakkuv organisatsioon – restaureerime,
modifitseerime, täiendame ja hooldame L-39 ja L-29. Tsiviilkasutuses
olevate L-39 ja L-29 õhusõidukite osas võib meid pidada ühtedeks
parimateks. Hetkel on Eesti tsiviilõhusõidukite ja kaitseväe registris
kokku 19 L-39 õhusõidukit. Oleme tarninud L-39 kolmele
vigurlennumeeskonnale.
Milline on Sinu kõige meeldejäävaim mälestus oma praegusest töökogemusest?
Mälestusi on palju erinevaid. Olnud on põnevaid koolitusreise,
välislähetusi hooldamaks meie klientide lennukeid paljudes eri riikides.
Meelde jäävad mitmed esmakordsed katselennud eri lennukitüüpidel,
eriliselt on jäänud meelde esimesed vigurlennud L-39’ga Burgundias.
Mälestustes on mitmed keerukad defekti otsimised ja „ahhaa momendid“
lahenduste leidmisel.
Milline on Sinu arvates lennunduse tulevik ning kas Sa näed ka endal rolli selles?
Lennunduse hetkeseis on suure reisilennunduse osas raske. Arvan, see on
mööduv. Huvitav saab olema tulevik, kus fossiilsetelt kütustelt tuleb
lisaks maismaatranspordile ka lennundusel üle minna loodust
säästvamatele energiakandjatele. Ootan põnevusega aega, mil saan hakata
klientidele pakkuma võimalust asendada nende olemasolev jõuallikas
elektrilisega.
Mida arvad Sina Eesti lennunduse tervisest?
Ei saa salata, et hetkel valitsev COVID-19 kriis on rängalt pidurdanud
lennutegevust. Enne kriisi aga oli lennureis ja ka lennuki omamine
eestlastele kättesaavaim, kui kunagi varem. Hea on tõdeda, et
väikelennunduse aktiivsus on kriisi ajale tunduvalt paremini vastu
pidanud, kui reisilennundus. Olen tuleviku suhtes ettevaatlikult
optimistlik.
Mida saaksime Eestis teha, et lennundus areneks kiiremini ja paremini?
Praegusel
hetkel ei ole areng võib-olla kõige tähtsam. Kuigi, nagu öeldakse, iga
kriis ja mõõn, loob uusi võimalusi ja neid tuleb ka osata ära tabada ja
ära kasutada. Oluline on keerulises olukorras vastu
pidada, kasutades leidlikkust ja paindlikkust, mis on tänu Eesti
väiksusele meile eeliseks.
Miks otsustasid valida lennundustehniku hariduse?
Tõmme lennundusse pärineb mul lapsepõlvest. Kohaliku langevarjuklubi
An-2 kogus kõrgust mu maja kohal igal selgel suvepäeval juba ajal, kui
ma veel kooliski ei käinud. Gümnaasiumi ajal Teeviidal käies avastasin
enda jaoks Tartu Lennukolledži olemasolu, misjärel sinna ka haridusteed
jätkama asusin aastal 2000. Eriala valik sai lukustatud alles
sisseastumiseksamite järel vestlusel käies. Kõrvutades minu võimed,
tulemused ja eelistused, osutus lennundustehniku eriala parimaks
valikuks. Ma ei ole toona tehtud otsust kahetsenud.
Kuidas sa jõudsid oma praeguse ametikohani?
Lennundustehniku eriala nõuab pidevat enese arendamist ja harimist.
Alustasin tehniku õpilasena 2004, kogusin praktikat kuni sain endale
litsentsi. Litsentsile kogusin ajajooksul vajalikud õhusõidukite tüübid
ja grupiprivileegid. Olen aegade jooksul kirjutanud nii palju eksameid,
et gümnaasiumiaegset eksamiärevust ma enam ei tunne. Lisaks
lennundustehnilistele täiendkoolitustele olen saanud ka
personalijuhtimise ja projektijuhtimise koolitused. Hooldustööde
juhataja kohustusi kannan juba veidi üle kümne aasta. Alustasin
järk-järgult ja mulle usaldati aja möödudes üha enam õhusõidukeid ja
organisatsiooni ülesandeid. Sellegipoolest ei ole koolitustel ja
õppimisel lõppu, tehnika areneb ja kasutusele võetakse üha uusi
masinaid.
Enda kogemust arvesse võttes, milline on parim ettevalmistus ühele lennundustehnikuks kandideerivale inimesele?
Olen aastaid Lennuakadeemia
praktikajuhendajaks olnud ja iga-aastasetel praktikaaudititel mitmed
soovitused andnud teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse suhtes.
Võib-olla oleks, aga veel tähtsam neist teadmistest ja oskustest tõsine
soov sellele erialaga tegelda ja püsivus enda arendamiseks.