Intervjuu PPA lennusalga õhusõiduki ja jõuseadmete mehhaaniku Rivo Roggenbaumiga

Milline on Sinu haridus?

Lõpetasin 2009. aastal Eesti Lennuakadeemia õhusõidukite hoolduse eriala rakenduskõrgharidusõppe.

Enda senist kogemust arvesse võttes, milline on parim ettevalmistus ühele inimesele, kes sooviks tulevikus samal ametikohal töötada?

Parima ettevalmistuse õhusõiduki hoolduse erialal töötamiseks annab kindlasti erialapraktika. See eeldab loomulikult piisavat teooriapagasit, saamaks aru näiteks õhusõidukite süsteemide töö põhimõttest ja teadmaks, millised on lennukriitilised süsteemid. Kasuks tuleb ka igasugune tehnika- ja elektroonikahuvi ning varasem kogemus teistes tehnika ja elektroonika valdkondades.

Mis on kõige toredam PPA lennusalgas töötamise puhul?

Lennusalgas töötamise teeb eriliseks selle mitmekülgsus. Siin on võimalus teha peaaegu kõiki töid oma valdkonnad ja näiteks ei ole meil keegi määratud töötama kindlas tsoonis või kindla süsteemiga, nagu seda on suuremates kommertsettevõtetes.

Näiteks võin ühel päeval teha tööd helikopteri pearootoriga, järgmisel päeval lennuki stabilisaatoriga ja sellest järgneval päeval juba kopteri telikuga. Vaheldus hoiab meele erksana ja nii ei teki tunnet, et ühte tööd on saanud liiga palju teha.

Käisin õhusõidukite struktuuriparanduste koolitusel ja lisaks tavahooldusele saan lennusalga õhusõidukitel teha ka lehtmetalli- või komposiidiparandusi.

Mis muudab Sinu töö keeruliseks?

Minu tööd raskendab näiteks varuosade pikk tarneaeg. Süsteemi inspekteerides ja lahti võttes võib tekkida olukord, kus avastad komponendi, mis vajab vahetamist, kuid seda kohe laos olemas ei ole. Seda ei pruugi ka kiiresti saada ja kui selle ootamise käigus mõne muu süsteemi või õhusõidukiga edasi tegeled, võivad juba ununeda olulised nüansid eelmise töö kohta. Alustatud tööd on ikka lihtsam teha algusest lõpuni. Samas, see hoiab meele erksana ja tuleb lihtsalt astuda samm tagasi, endale meelde tuletada, mis täpselt töös oli ja kõik korralikult uuesti üle vaadata. 

Milline on Sinu kõige meeldejäävaim mälestus või seik seoses oma seniste tööülesannetega?

Neid meeldejäävaid hetki on aja jooksul olnud mitmeid. Hästi on meeles helikopteri peareduktori vahetus, mis oli minu jaoks uus kogemus. Üks ärevamaid hetki oli möödunud kevadel, kui meie lennuk tegi hädamaandumise, sest selle soojuskaamera kiilus kinni ja maandumiseks ei olnud seda võimalik üles tõsta. Mõtlesime koos tehnikutega kiirelt läbi ja olime lennukimeeskonnaga ühenduses, pakkudes neile lahendusi, et kaamera uuesti liikuma saada. Olukord lahenes hästi ja lennuk maandus õnnelikult Tallinnas. Tehnikute ja lennukimeeskonna koostöö toimis suurepäraselt.

Milline on Eesti lennunduse tervis tänasel päeval?

Ma arvan, et Eesti lennundusel läheb täna hästi. Siinsed ettevõtted on konkurentsivõimelised ja arenevad pidevalt, näiteks on ju Eesti suurim hooldusettevõte, Magnetic MRO jõudsalt laienenud. On näha ka riikliku lennundussektori arenguvajadust ning soovi parandada Eesti SAR ja meditsiinilendude võimekust.

Mida saaksime Eestis ära teha, et meie lennundussektor areneks tervikuna kiiremini ja paremini?

Eesti on väike, ja seetõttu peame tegema rohkem koostööd, nii riiklike asutuste kui ka kommertsettevõtete vahel. Riiklikul tasemel peame tegema head koostööd ametkondade vahel ning kommertsettevõtetega ja akadeemiaga, seda näiteks vajalike koolituste, varuosade tarne ja vajadusel kasvõi lennuteenuse osutamiseks. Koostöö aitab arendada lennundust.