Intervjuu Xfly kvaliteedijuhi Juho Mattusega

Milline on Sinu hariduskäik?

Minu hariduskäik on üpris tavapärane. Olen sündinud 1991. aastal ja pärit Põlvamaalt, kus läbisin ka enda esimesed 12. klassi. Gümnaasiumist astusin edasi otse Eesti Lennuakadeemiasse õhusõiduki ehitus- ja hooldus erialale. Järgneva karjääri jooksul haridusteel suuremaid samme teinud ei ole, küll aga olen läbinud palju ametikohale vastavaid täiendkoolitusi.

Enda senist kogemust arvesse võttes, milline on parim ettevalmistus ühele inimesele, kes sooviks tulevikus samal ametikohal töötada?

Selleks, et lugejal oleks veidi parem mõista, mida tähendab P-145 kvaliteedijuhi ametikoht, siis võrdluseks võib tuua sõna „kontorirott“. Kuna kvaliteedijuhtimise valdkonnas töötades tuleb tegeleda tihti regulatsioonide (seaduste) ning ettekirjutuste läbitöötamisega ning nende protseduuridega kõrvutamisega, siis see tähendab ainult üht - lõputut tööd arvutiga. Selleks, et täita parimal võimalikul moel kvaliteedijuhi ametiülesandeid, näen mina, et inimene peaks tundma arvutit ning suutma selle iseärasusi ka teistele edasi anda. Peale arvutiga töötamise oskuse näen, et igasugune alt-ülesse töötamine on antud juhul ettevõtes vägagi teretulnud. Alustades lihtsa töövarjuna ning liikudes edasi praktikandi ametikohale, saab parimal moel käia läbi kõikvõimalikud protsessid, mis ettevõttes ülesse ehitatud on (või siis üldsegi puuduvad). Jõudes lõpuks kvaliteedijuhi ametikohale saab nii terviklikku ülevaate kõigest olulisest. Sellist kogemust omades saab tulevikus suunata ettevõtte protsesse vastavalt kogutud teadmistele. Ehk siis, tööredeli astmed võiksid kõik olla korrektselt läbi käidud ning järgmisele astmele ronimisel ei tasu tormata. Õigem oleks maandada riski, et uute väljakutsete vastuvõtmisel suudaks omalt poolt seda ka pakkuda, mida ametijuhend nõuab.

Mis on kõige toredam Xfly-s töötamise puhul?

Olen tänaseks hetkeks olnud selles tiimis töötaja juba üle kolme aasta ja ma võin uhkusega öelda, et meil on väga kiiduväärt meeskond. Tiimi ühine töötahe on seotud mõnusa töökeskkonnaga, mille me oleme suutnud koos luua ning igapäevane tööletulek on positiivne kogemus. Uskumatu aga tõsi, hommikuti on mul alati rõõmus meel ja ma tahan tööle minna. Miks? Tiim...

Mis on Sinu töös suurim väljakutse?

Suurim väljakutse minu enda jaoks on säilitada rahu, keskenduda detailidele ning mitte alla anda ka raskete väljakutsete korral. Inimfaktori printsiip käsitleb seda räpase tosina ühe komponendina. Inimesena minnakse lihtsama vastupanu teede, et saavutada eesmärke aga jättes seejuures vahele tegevusi, mida justkui ei ole vaja teha. Küll aga tuletan tihti endale meelde, et kvaliteedijuhina olen ma olukorras, kus minu vigu märkavad kõik. Sellest mõttest kantuna leian, et „lead by example“ on parim viis, kuidas väljakutsele vastu minna.

Milline on Sinu kõige meeldejäävaim mälestus või seik seoses oma seniste tööülesannetega?

Arvan, et see on seotud pandeemiaga. Sõitsime kolleegiga (hetkel on ta ELA õppejõud) üle Kopenhaageni silla Malmö suunas ning Rootsi sisenedes küsiti meilt riiki sisenemise põhjust. See oli see huvitav aeg, kui UK tüvi oli just avastatud ja Rootsi oli kehtestanud riigipiiril kangemad meetmed. Mul oli ilusti kõik dokumendid vormistatud ning koroonatesti tõendid kaasas, kuid olin dokumentide vormistamisel kasutanud sõna „transit“, millest piirikontroll kinni võttis. Nad noomisid, et antud tegevus „läbida Rootsit transiitriigina“ oli tol hetkel keelatud. Antud noomimisele järgnes politseieskort riigist välja, tagasi Malmö sillale ja suunaga Kopenhaagenisse. Mõne tunniga lahendasime riiki sisenemise põhjuse ära ning uuel katsel saime ilusti Rootsi sisse, et võtta suund Kappelskäri praamile. Sellised hetked tekitavad pingeid, eriti kui plaan on paigas ja sinust tegevusest/välja öeldud sõnadest sõltub, kas plaan läheb täide või mitte. Õnneks saime ilusti omad tööga seotud tegevused tehtud ja kõik tänu sellele – et jätsime piisavalt ajavaru.

Milline on Eesti lennunduse tervis?

Kui aus olla, siis ma pole sellele vist kunagi mõelnud. Ilmselt 5-palli skaalal tugev kolm ehk rahuldav. Küsite miks? Eks ikka tööjõupuuduse ning hetkel maailmas toimuva tõttu (jätkuv pandeemia, piirangud ning Ukrainaga seonduv), mis on viimasel kahel järjestikusel aastal lennundussektorit korralikult rappinud. Küll aga hindeks kolm sellepärast, et oleme suutnud riigina siiski rahuldaval moel toimetada ja läbi tule, vee ning pisarate endiselt püsima jäänud. Tahe on meil siin pisikeses riigis väga suur aga töökäsi pole piisavalt - eks nende kaartidega tulebki tasa ja targu toimetada. Olen veendunud, et pikemas perspektiivis saadab meid edu, kui me samamoodi targalt ja tragilt edasi toimetame.

Mida saaksime Eestis ära teha, et meie lennundussektor areneks tervikuna kiiremini ja paremini?

Lennundussektoris üldiselt tuleb meeskonnaliikmetele leida neile sobiv ametikoht, see on kogu mängu võlu ja valu. Tiimis tugevuste leidmine ja nende väljatoomine ning võimalusel parima koha leidmine on see, millele me peaksime rohkem rõhku panema. Tööjõud, tööjõud ja... tööjõud. Meeskonnaliikmeid tuleb koolitada, et nende panus oleks viljakas/viljakam. Õige seemne istutamine kohta, kus ta kasvab kõige kiiremini ja säilitab elujõu on kõige tähtsam. Mida rohkem me suudame panustada õige seemne leidmisse ning paneme selle kasvama, seda paremini ja kiiremini areneb ka tervikuna kogu meie sektor. Rohujuuretasandilt tähteteni.