Kõige enam väärib välja toomist see, et lennundustehnika õppekaval alustas võrreldes eelmise aastaga 11 õppijat enam ehk 53% varblastest asus õppima tehnikaerialadel. Tänase seisuga moodustavad tehnikavaldkonna üliõpilased juba 51% kogu õppijaskonnast.
Oluline on ka see, et lennuliiklusteenuste õppekava õppekohtade arv suurenes, kuna lisandus lennuliiklusteenuste
spetsialisti peaeriala. Lennujuhi peaeriala kõrval pakub uus peaeriala rohkem võimalusi just uuslennunduse arendamise perspektiivis.
Varblased läbivad 3- või 4-aastase õppe ja selle jooksul on tihe kontakt sektoriga väga oluline. Siin näeme me veel kasutamata võimalusi - sektoris tegutsevad ettevõtted ja asutused võiksid juba varakult üliõpilastega kohtuda, neid tundma õppida ja suunata – nii saab järelkasvu kujundada sihipäraselt ja jagada tulevastele spetsialistidele sektori ootusi ja kogemusi otse ning operatiivselt.
Rakenduskõrghariduse tugevuseks on suur praktika osakaal – vähemalt 15% õpingutest. See tähendab, et ettevõtetel on oluline roll sisuka praktilise kogemuse pakkumisel. Kui praktikandid saavad täita erialaseid tööülesandeid ja lahendada "päris"probleeme, võidab sellest nii üliõpilane kui tööandja. Samuti on sektoril oluline roll õppekavade sisulises arendamises.
Õppe finaaliks on eestikeelsetel õppekavadel lõputöö kirjutamine ning ingliskeelsetel õppekavadel lõpueksam. Lõputöö kirjutamiseks ja kaitsmiseks 2025/26. õppeaastal (
lõpetamise ajakava järgi detsembris ja juunis) on soovi avaldanud 43 õppijat. Nendele saab
huvitavaid lõputöö teemasid välja pakkuda just lennundussektor.
Õppeosakond (
ope@eava.ee) julgustab ühendust võtma, kui
välja on pakkuda lennundusteema, mis on asjalik ja uurimuslik ning ettevõtte esindaja saab ka
juhendaja või konsultandi rolli täita. Loodetavasti on
rohkematel üliõpilastel võimalik õpingud kenasti lõpetada, sektorisse tööle siirduda või jätkata õpinguid magistriõppes, kui ka huvitavad lõputöö teemad ning kirjutamisabi neile toeks on.