Litsenseeritud õhusõiduki tehnikuks kahe aastaga

Vajadus kvalifitseeritud lennundustehnilise personali järele on kasvanud iga aastaga ning see ei pidurdu. Oma osa on selles nii lennuki remondi- ja hooldussektori laienemisel aga ka nn uuslennundusel, mis võistleb koolitatud personali pärast traditsioonilise lennundusega.

Kuigi lennundustehnika rakenduskõrghariduse õppekava vastuvõtuarv on viimastel aastatel suurenenud, pole see sektori vajadusi rahuldanud. Seetõttu avab lennuakadeemia tööjõu puuduse leevendamiseks 2026/27. õppeaastal õhusõiduki tehniku 2-aastase õppekava. Kandideerida saavad kõik, kel on keskharidus. Edukas lõpetaja saab nii 5. taseme kutseõppe lõputunnistuse kui ka lennundustehnilise töötaja B-kategooria baaskoolituse tunnistuse*.

Lennuakadeemia MTO koolitusjuhi Madis Parve sõnul ei hakka 4-aastane lennundustehnika rakenduskõrghariduse õppekava ja 2-aastane õhusõiduki tehniku õppekava omavahel konkureerima, sest nende väljundid on erinevad. "Kutseõppe lõpetajast saab tehnik, kes tunneb hooldustööde läbiviimise põhimõtteid, materjale ja erialaterminoloogiat, oskab iseseisvalt lugeda ja tõlgendada erinevaid insenertehnilisi andmeid ja käsitleb õhusõiduki hooldamiseks vajalikke vahendeid. Kõrgharidusõppekava lõpetajast saab tulevikus insener, kes projekteerib ja arendab õhusõidukeid, nende komponente ja sidesüsteeme ning vastutab ka hoolduse eest vastavalt siis sellele, mis valdkonda spetsialiseerutakse". 

Kutseõppe õppeaeg on võrreldes lennundustehnika 4-aastase bakalaurseuse õppekavaga poole lühem ja see tuleb sellest, et inseneriõppe õppeaineid kutseõppe õppekavas pole. Nii ongi õppijal võimalus kiiremini tööellu siirduda ja tehnikahuvilistel noortel, kes pole veel kõrghariduse valikus kindlad, on võimalus lennundusega praktiliselt tutvuda ning selles kanda kinnitada.

Õhusõiduki tehniku kutseõpe pole kindlasti õpiteekonna lõpp, sest hiljem saab lennuakadeemias lihtsamini ka bakalaureusekraadi omandada. Nimelt saab kutseõppes omandatud teadmised ja oskused üle kanda lennundustehnika õppekava läbimise arvestusse ja sel viisil õppeaega kuni poole võrra lühendada. 

Võrreldes rakenduskõrgharidusega on kutseõppekava veelgi praktilisem - üle 50% õppest moodustab praktika. Pool õppetööst läbitakse akadeemias kohapeal ja teine pool hooldusettevõtetes. On üsna tõenäoline, et praktikant asub lõpetamise järel ka samasse ettevõttesse tööle, mis tähendab seda, et hooldusettevõtetel on nutikas õppurid endaga juba praktika ajal siduda. 

Seega võimaldab kutseõpe kiirteed lennundusse ning hiljem ka paindlikku võimalust omandada bakalaureusekraad lennundustehnika õppekaval.

* B-kategooria lennundustehnilise personali baaskoolitustunnistus on rahvusvaheline dokument selle kohta, et isikut on koolitatud lennundusstandarditele vastavalt ja see võimaldab tulevikus küllaltki lühikese praktilise kogemuse läbimisel iseseisvalt sooritama hakata hooldusülesandeid.