Meenutame 70. sünniaastapäeval Mati Sõrmust

Mati Sõrmus (17.04.1950-20.12.1998) 

Mati Sõrmuse tee lennundusse algas pärast Tartu 5. Keskkooli lõpetamist, kui ta asus 17-aastaselt õppima Sassovo lennukoolis Venemaal. Pärast lõpetamist 1970. a naasis ta Eestisse ja asus tööle Tartu lennujaamas An-2 piloodina. Peagi edutati andekas lendur kohalikelt liinidelt rahvusvahelistele lendudele. 1978. a alustas Mati Sõrmus tööd Tallinnas reaktiivlennukil Tu-134A teise piloodina. 1981. a sai temast  selle lennukitüübi üks esimesi eestlasest komandöre. Sõrmus oli tolleaegses Aerofloti süsteemis kõrgelt hinnatud piloot ja lennukikomandör. Liinilenduri töö ja pere kõrvalt lõpetas Mati Sõrmus 1984. a ka Leningradi Tsiviillennunduse Akadeemia insener-piloodi erialal, olles üks väheseid erialase kõrgharidusega Eesti lendureid. Talle on omistatud ENSV teenelise transporditöötaja aumedal.  

Eesti taasiseseisvumise perioodil loobus Mati Sõrmus liinilenduri ametist ning asus rahvuslennundust üles ehitama. Selleks oli vaja ümber korraldada senised Aerofloti struktuurid ning luua Eesti oma lennundus. 1990. a loodi eesmärgi elluviimiseks riiklik Lennuamet ning aastatel 1990-1992 oli Sõrmus Lennuameti peadirektori asetäitja, alates 1992. a sama asutuse peadirektor. Tühjalt kohalt alustades tuli rajada lennunduse riiklikud struktuurid ja luua seadusandlik alus Eesti integreerumiseks rahvusvahelisse tsiviillennundusse. Lennuameti juhina korraldas Sõrmus tegevust Eesti astumiseks Rahvusvahelisse Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO), samal ajal tuli Nõukogude Liidu vägedelt üle võtta Raadi lennuväli ning luua rahvuslik õhuvägi. Sõrmuse aktiivsel toel hakati looma ka rahvuslikku lennukompaniid Estonian Air, Eesti Piirivalve Lennusalka, firmat RAS Eesti Lennujaamad ja lennujuhtimiskeskust.

Mati Sõrmuse jaoks oli tähtis, et noored saaksid omandada eestikeelset lennundusharidust oma kodumaal. Koos mõttekaaslaste Otto Tauri, Rein Porro ja Endel Käärdiga alustati lendurite väljaõpet Nõo Keskkoolis (praegune Nõo Reaalgümnaasium). 1990. a sügisest tegutsesid Nõo Keskkoolis lennundusklassid (10.-12. klass). Üldhariduse andis Nõo Keskkool, lendamist õpetati Tartu lennuväljal. Kolmeaastase lenduri algettevalmistuse ning lühikese täiendõppe järel võisid lennundusklassi lõpetanud õpilased alustada tööd kutselise lendurina või jätkata õpinguid Tartu Lennukolledžis (hilisem Eesti Lennuakadeemia). Lennundust õpetati Nõos 1998. aastani. Koos teiste kogenud lennundustegelastega käivitas Mati Sõrmus ka Tartu Lennukolledži rajamise, andes olulise panuse lennukoolituse viimisel vastavusse Euroopa Liidu nõuetega.

Aastatel 1995-1997 töötas Sõrmus kaitseministri nõunikuna õhuseire ja tsiviil-militaarse koostöö küsimustes lennunduses. 1997-1998 oli ta ASi Tallinna Lennujaam juhatuse esimees. Viimaseks töökohaks jäi talle Lennuliiklusteeninduse AS.

Sõrmuse elutee lõppes ootamatult 1998. a talvel, kuid ikka ja jälle tuletatakse teda meelde kui suurepärast isiksust, visionääri ja lennundusfanaatikut. Ta oli suurepärane abikaasa ja isa ning andunud Eesti patrioot. Tänu laiale silmaringile ja tõelisele härrasmehelikkusele on ta jäänud meelde igaühele, kes temaga kokku puutus. Mati Sõrmust kui Tartu Lennukolledži asutajaliiget meenutatakse alati austuse ja lugupidamisega.  

Legendaarne raadiomees Ivar Trikkel on Mati Sõrmust võrrelnud puuga, mis ei paindunud, vaid murdus.