Tänavune Eesti lennundusseminar toimub 20.11 lennuakadeemias. Kava ja registreerumine.
Lennupiletite hinnad ei sünni tühjalt kohalt. Üks olulisemaid komponente nende kujunemisel on kütus, mis moodustab ligikaudu 30% lennuettevõtte kuludest. See tähendab, et iga suurem muutus kütuse hinnas jõuab varem või hiljem ka reisija rahakotini.
Viimastel kuudel on lennukikütuse hinnad teinud aga eriti järsu hüppe ning mõju on juba tunda.
Eesti Aviokütuse Teenuste ASi juhi Taavi Mäesepa sõnul on lennukikütuse hind tõusnud lühikese ajaga lausa 100%. Enne Hormuzi väina kriisi maksis üks tonn lennukikütust umbes 750 dollarit, nüüd aga 1550 dollarit. See on isegi kõrgem tase kui Ukraina sõja alguses ning küündib ajalooliste rekorditeni.
Kuigi maismaasõidukite kütuse hinnad tanklates on samuti kõikunud, ei ole need kasvanud sama kiiresti kui lennukikütuse omad. Autokütuste hinnas on ka fikseeritud komponent aktsiisimaksu näol, samas kui kommertslendude kütus on aktsiisivaba. Seega jõuab maailmaturu hinna muutus üks ühele lõpphinda. Kalli lennukikütuse põhjus ei peitu mitte ainult toornafta hinnas, vaid ka selles, kui palju on maailmas võimekust seda lennukikütuseks töödelda.
Erinevalt bensiinist või diislikütusest on lennukikütuse tootmine piiratum. Viimase 10–15 aasta jooksul on Euroopas suletud mitmeid rafineerimistehaseid ning uusi pole asemele tekkinud. Selle taga on mitu trendi: rohepööre, muutuv nõudlus ning üleminek elektriautodele.
Selle tulemusena sõltub Euroopa üha enam impordist (kuni 40% kogumahust), eriti Lähis-Idast ja Aasiast, kus tootmine on odavam ja mahukam.
Kui toornafta hind ei ole hüppeliselt kasvanud, siis probleem seisneb selles, et sellest ei suudeta piisavalt lennukikütust toota. Turul on lihtsalt vähem pakkumist kui nõudlust. Kasuks ei tule ka Euroopa lennundushooaja algus, mil mahud kasvavad kuni 30%.
Olukorda võimendavad geopoliitilised pinged. Suur osa maailma naftast liigub läbi Pärsia lahe piirkonna ning Hormuzi väin on selles ahelas kitsaskoht. Kui seal tekivad häired, mõjutab see kohe kogu tarneahelat.
Lisaks on hinnasurvet suurendanud asjaolu, et osa globaalsest naftast on konfliktide tõttu turult kadunud. See tähendab, et isegi väiksemad katkestused võivad kaasa tuua märkimisväärseid hinnahüppeid.
Eesti ei tooda ise lennukikütust ning sõltub täielikult impordist. Peamine tarnija on Orlen Eesti, kelle rafineerimistehas asub Leedus. Hetkel tuleb tehasesse põhiline tooraine Põhjamere maardlatest. Valmis lennukikütus jõuab siia enamasti raudteed pidi, mõnikord ka meritsi.
Kuigi Eestil endal suuri varusid ei ole, on tarnijad kinnitanud, et lähikuudel probleeme ei tohiks tekkida. Lisaks eksisteerib ka riiklik strateegiline kütusevaru, mida kasutatakse vaid hädaolukordades.
Samas sõltub pikem perspektiiv suuresti sellest, mis toimub maailmaturul, eriti Lähis-Idas.
Lennukikütuse hinnatõus ei jää lennufirmade kanda. Kuna kütus moodustab nii suure osa kuludest, kandub hinnatõus edasi piletihindadesse.
See võib toimuda kahel viisil: piletid muutuvad otseselt kallimaks (kuni 30%) või lennuettevõtted optimeerivad oma tegevust.
Viimane tähendab näiteks vähemkasumlike liinide sulgemist või lendude sageduse vähendamist. Mõnel juhul võivad lennufirmad proovida hinnatõusu ajutiselt enda kanda võtta, kuid pikemas perspektiivis pole see jätkusuutlik.
Lennundussektor on viimastel aastatel pidanud toime tulema mitme suure kriisiga. Kütuse müügi vaates oli tõeline kollaps Covid-19 pandeemia, mil lennukikütuse mahud kukkusid Eestis ühe kuuga kümnekordselt. Tänane kriis on aga teistsugune – lennud toimuvad, kuid hinnasurve on tohutu ja tarnekindlus on saanud löögi.
Kumb kriis on valusam, on keeruline öelda. Pandeemiat saab hinnata tagantjärele, kuid praeguse olukorra lõpp on alles lahtine.
Üks on aga kindel: seni kuni lennukikütuse turg on pinges ja geopoliitiline olukord ebastabiilne, ei saa loota ka odavamaid lennupileteid ja paremaid lennusagedusi.
Täispikka intervjuud Taavi Mäesepaga kuula Eesti Lennuakadeemia podcastis "Lennurada 03".
Lennuakadeemia infokirjaga liitudes jagame sinuga teavet lahtiste uste päeva, ürituste, veebikursuste, vastuvõtu ja muu õppimisega seonduva kohta.
Infokirja saamisest on võimalik igal ajahetkel loobuda.
Käesoleva vormi täitmisega annad nõusoleku oma isikuandmete säilitamiseks ja kasutamiseks Eesti Lennuakadeemia vastuvõtuga seotud info saamise eesmärgil. Sul on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta.