Uuringust selgus, et rakenduskõrghariduse mainet võrreldes akadeemilise kõrgharidusega peab Eesti ühiskonnas suurepäraseks või väga heaks 30% elanikest vanuses 15-60. Halvaks või rahuldavaks peavad seda 17%. Halvaks, rahuldavaks või lihtsalt heaks hindasid rakenduskõrghariduse mainet enam eestlased ja kõrgharidusega inimesed.
Lennuakadeemiaga seostusid vastanutel enim järgnevad märksõnad:
praktilise hariduse andmine, lõpudiplom on tööturul hinnatud, kõrgetasemeline
haridus, usaldusväärsus. 15-24-aastased toovad enam välja head mainet
ühiskonnas (31% vs 24%) ning edukaid vilistlasi (22% vs 14%).
Spontaanset tuntust mõõdeti küsides elanikelt, millised rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid neile meenuvad. Esmajoones toodi välja neli ülikooli: TTÜ, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti Maaülikool. Rakenduskõrgkoolidest mainiti kõige enam Tallinna Tehnikakõrgkooli (27%), seejärel Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainorit (20%), Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli (16%) ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli (14%), Sisekaitseakadeemiat (13%), Eesti Lennuakadeemiat (11%), Kaitseväe Akadeemiat (6%) ning Kõrgem Kunstikool Pallast (5%).
Lennuakadeemiat meenutasid enam kõrgharidusega, eesti rahvusest, Tartu piirkonna ja Lõuna-Eesti elanikud. Aidatult ehk nimekirja ette andes on rakenduskõrgkoolidest kõige kõrgem Sisekaitseakadeemia tuntus, mida mainis 88% (võrdväärselt Tallinna Ülikooliga), selle järgnevad Tallinna Tehnikakõrgkool (76%), Mainor (74%), Eesti Lennuakadeemia (72%), Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (70%), Tartu Tervishoiu Kõrgkool (65%), Kaitseväe Akadeemia (55%) ning Kõrgem Kunstikool Pallas (43%).
Kõige olulisemaks peavad vastanud hea rakenduskõrgkooli
puhul kõrgetasemelist ja praktilist haridust, mis oleks usaldusväärne (vastaks
ootustele) ja võimaldaks erinevaid töö- ja karjääriväljavaateid. Kõige vähem
tähtsustatakse rakenduskõrgkooli ühiskondlikku silmapaistvust, head asukohta,
vilistlaste edukust ja kooli rahvusvahelisust.
Kõige populaarsemad rakenduskõrgkoolides õpetatavad õppevaldkonnad on informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) (36%), tehnikaalad (25%). Lennundust sooviks õppida 9% vastanutest.
Uuringu viis läbi Kantar Emor, sihtrühmaks olid 15-60-aastased Eesti elanikud (kokku elab Eestis 769 744 sihtrühma esindajat, ESA 01.01.2021). Uuringus osales 1204 Eesti elanikku vanuses 15-60 ja see viidi läbi perioodil 18.04-05.05.2022.
Lennuakadeemia infokirjaga liitudes jagame sinuga teavet lahtiste uste päeva, ürituste, veebikursuste, vastuvõtu ja muu õppimisega seonduva kohta.
Infokirja saamisest on võimalik igal ajahetkel loobuda.
Käesoleva vormi täitmisega annad nõusoleku oma isikuandmete säilitamiseks ja kasutamiseks Eesti Lennuakadeemia vastuvõtuga seotud info saamise eesmärgil. Sul on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta.