Rakenduskõrgkoolid pakuvad ühiskonnale innovaatilisi lahendusi. Nende teadus- ning arendustöö maht võiks olla märksa suurem, kuid selleks on vaja täiendavat baasrahastust.
- Homsed lahendused on rakenduskõrgkoolide üks peamisi tegevussuundi.
- Rakendusuuringud peaksid aitama lahendada ühiskonnale olulisi probleeme.
- Rakenduskõrgkoolid vajavad täiendavat ja stabiilset baasrahastust.
Rakenduskõrgkoolid (RAKid) korraldasid 19. oktoobril taas visioonipäeva, kus oli teemaks tuleviku elukeskkond ning kus räägiti RAKides toimuvast teadus- ja arendustegevusest (TA). Teema on aktuaalne, kuna TA moodustab igas kõrgkoolis õppetöö kõrval mündi teise külje ja toob ühiskonnale palju kasu.
RAKid on aktiivsed näiteks sellistes valdkondades nagu mehitamata lennundusega seotud teenused, tervishoid, tark tootedisain ja ringmajandus, uued juhtimiskäsitlused ning julgeolek, arhitektide ja moeloojate koostöös sündiv ruum jpm. Ühiskonna teenimisel ongi homsed lahendused rakenduskõrgkoolide üks peamine tegevussuund. Seetõttu oleks RAKide teadusarenduse stabiilsemale rahalisele alusele seadmisest riigil palju võita. Kuidas saaks rakenduskõrgkoolide innovaatilist teadus- ja arendustegevust rohkem pildile?
RAKide ülesanne on edendada tööturu vajadustele vastavat elukestvat õpet, pakkuda õpet ja arendust hõlmavaid teenuseid ning teha rakendusuuringuid. RAKide fookus on teadmiste ja oskuste praktilisel rakendatavusel, keskendudes õppetööle ja tööandjate ootustele. Selle kõrval osutatakse arendus- ja uuringuteenuseid, aga nende maht on palju väiksem, kui võiks. Samas on TA teenuste vajadus suur ja pealegi eeldab seda ka õppekvaliteet. TA rahastus tuleb RAKidel praegu leida oma tegevustoetusest, mis tekitab eelarves pinget õppe ja TA vajaduste vahel. Olukorras, kus õppetöö koos vajalike investeeringutega peaaegu kogu tegevustoetuse ära tarbib ning üldine inflatsioon ja heade õppejõudude palgatõusu vajadus on tuntav, on see dilemma kasvav.
TA rahastus tuleb RAKidel praegu leida oma tegevustoetusest, mis tekitab eelarves pinget õppe ja TA vajaduste vahel.
TA-le hädavajalikku lisaressurssi hangivad RAKid enamasti projektipõhiselt mõne tõukefondidest rahastatava tegevuse, ettevõttele tehtava rakendusuuringu, väiksemate tellimustööde täitmise vms abil. Kõik see on vajalik, aga ajas ja mahus ebaühtlane. RAKide tööst saab kasu enamasti ettevõte, mitte laiem avalikkus. Lisaks on ettevõttele pühendatud töö tihti seotud ka ärisaladusega ega võimalda seetõttu tulemusi laiemalt kasutada.
RAKide omatulu moodustab nende eelarvest murdosa – ei piisa kvalifitseeritud teadustöötajaid, kellega mahte suurendada. Koostoime ettevõtetega on tähtis, aga teadusvõimekusega töötajate värbamine ja hoidmine on ebastabiilse rahastamise tingimustes keeruline.
RAKid peaksid oma kompetentsivaldkonnas rakendusuuringutega toetama eelkõige ühiskonnale oluliste probleemide lahendamist. Näitena võib tuua keskkonnatehnoloogilisi lahendusi, tervishoiuteenuste arendamist pandeemiatega toimetulekuks, lennuliiklussüsteemi arendamist drooniteenuste leviku võimaldamiseks jms. Sellest ei võidaks mitte üks ettevõte, vaid ühiskond tervikuna. Mahukamate ja pikemaajaliste, riigile oluliste teemadega tegelemine eeldab RAKidelt teadusvõimekusega akadeemilise teadmise ja kogemuse täiendavat ja pikemaajalist kaasamist.
Avalikkuse teenimisel on RAKidel riigi antud ülesande täitmiseks tarvis täiendavat ja stabiilset TA rahastust. Püsiv rahastus looks soodsad tingimused oluliseks arenguhüppeks ning võimaldaks RAKidel rakendusuuringute mahtu tõsta. Selleks on vaja muuta rahastussüsteemi.
Praegu Eestis kehtiv TA rahastamise kord võimaldab finantseerida ainult asutusi, mille teadusarendus on positiivselt evalveeritud. Ühtki positiivselt evalveeritud rakenduskõrgkooli Eestis pole, sest ressursside piiratus lihtsalt ei võimalda seda. Seetõttu pole neil ka ligipääsu riiklikule teadus- ja arendustegevuse rahastusele.
Paradoks seisnebki just selles, et positiivne evalveerimine eeldab piisavat teadusarenduse rahastust, see aga omakorda jälle evalveerimist.
TA on ka otseselt kõrgkooli jätkusuutlikkuse küsimus. Akrediteerimisel peavad kõrgkoolid tõendama oma teadusarenduse tõhusust. Viimasel kahel aastal akrediteeritud Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) liikmetest vähemalt poolel on akrediteerimisauditid tuvastanud TA osas olulisi puudusi, mis viitab süsteemsele probleemile.
Uuendatud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) strateegias on rakendusuuringute toetamine selgelt ette nähtud, kuid eraraha suurema kaasamise kontekstis. Eraraha on vajalik ja aitab kõrgkoolil teha täiendavaid investeeringuid inimestesse ning süsteemidesse, aga erinevalt baasrahastusest puudub sellistel laekumistel stabiilsus ja prognoositavus, mida just oleks tarvis RAKide püsiva teadmussiirde võimekuse kasvatamiseks.
Stabiilsem finantseerimine aitaks RAKid tugevamalt pildile kui ühiskonnale oluliste innovaatiliste lahenduste väljatöötajad. Tulevikuühiskonna eluruumi kujundamisel täiendaks RAKide kompetents ülikoolide tegevusspektrit ja seda saaks (koostöös) hoopis tõhusamalt kasutusele võtta. Mehitamata lennunduse integratsioon või rahvatervis, tootedisain või ringmajandus, uued juhtimiskäsitlused või julgeolek on mõned teemanäited.
Selleks riigieelarvest suhteliselt väikese sammu astumine juba lähitulevikus oleks kindel investeering kogu Eesti edusse liikumisel teadmuspõhisuse poole. Ka Eesti haridusvaldkonna arengukava 2035 näeb ette, et "rahastamismudelid toetavad õppe kvaliteeti ja koostööd haridussüsteemis".
Eeldusel, et teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses sätestatud evalveerimise põhimõtted jäävad kehtima, tuleb RAKidele leida muid TA finantseerimise võimalusi. TA baasrahastamine võiks olla sihtotstarbeline ja proportsionaalne RAKide tegevustoetusega või põhineda koolide tulemusnäitajatel.
Esialgne suurusjärk, millega saaks võimekuses hüppe teha, oleks 5–6 protsenti tegevustoetusest, moodustades RKRNi liikmeskonna peale kokku veidi üle 1 miljoni euro. Umbes samasuguses suurusjärgus riikliku panusega on lahendatud ka mõne teiste Euroopa Liidu RAKi TA rahastamine. Võimalusi on mitu ja rakenduskõrgkoolide rektorid on oma ettepanekud ka haridus- ja teadusministeeriumile edastanud, et juba lähiajal jõuda nende arutamiseni.
Koit Kaskel, 3.11.2021