Katsetada, kui täpselt suudavad arvutisimulatsioonid prognoosida ioonventilaatorite tööd. Need seadmed kasutavad õhu liigutamiseks kõrgepinge elektrivälja ning neil puuduvad tavapärased liikuvad osad. Samuti uuriti, kuidas mõjutavad elektroodide pinna väikesed ebatasasused simulatsioonide täpsust.
Simulatsioonide tulemused vastasid üldiselt hästi katsetulemustele ning ennustasid õigesti, kuidas õhuvool muutub sõltuvalt pingest ja elektroodide vahekaugusest. Katsed näitasid, et 10 mm elektroodide vahekauguse korral saavutati suurim õhuvoolu kiirus (ligikaudu 1,55 m/s). Täiesti siledate elektroodidega arvestanud simulatsioonid muutusid aga teatud töötingimustes vähem täpseks. Mikroskoopilised uuringud näitasid elektroodide pinnal väga väikeseid ebatasasusi. Nende lisamisel mudelisse paranes prognooside täpsus märgatavalt. See näitas, et isegi väga väikesed muutused elektroodi pinnas võivad mõjutada elektrivälja, ioonide teket ja sellest tulenevat õhuvoolu.
Realistlikumad arvutimudelid võivad muuta ioonventilaatorite projekteerimise ja optimeerimise lihtsamaks ning vähendada vajadust mahukate füüsiliste katsete järele. Väikeste pinnadefektidega arvestamine on prognooside täpsuse parandamiseks oluline ning toetab ioonilise tuule tehnoloogiate arendamist näiteks jahutuse, tõukejõu tekitamise, aerodünaamilise õhuvoolu juhtimise ning keha takistuse vähendamise valdkonnas. Keha takistuse vähendamise rakendus on praeguse uurimismeeskonna peamine siht. Kontseptsioon kasutab ioonventilaatorit, et kiirendada piirikihti, mistõttu väheneb õhuvoolu reaktsioon keha pinnaga ja väheneb keha takistus.
Lennuakadeemia infokirjaga liitudes jagame sinuga teavet lahtiste uste päeva, ürituste, veebikursuste, vastuvõtu ja muu õppimisega seonduva kohta.
Infokirja saamisest on võimalik igal ajahetkel loobuda.
Käesoleva vormi täitmisega annad nõusoleku oma isikuandmete säilitamiseks ja kasutamiseks Eesti Lennuakadeemia vastuvõtuga seotud info saamise eesmärgil. Sul on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta.