- Kõrgharidusõppekavad
- Kutseõpe
- Sisseastumistingimused
- Sisseastumise KKK
- Podcast "LENNURADA 03"
- Infokirjaga liitumine
- Tule tudengivarjuks
- Inseneeriapäev
- Tasuta veebikursused
- Õppekorraldus
- Kutseõppe õppekorraldus
- Akadeemiline eetika ja head tavad
- Toetused ja stipendiumid
- Erasmus+
- Nõustamine
- Raamatukogu
- Kirjalike tööde koostamine
- Tehisaru kasutamine
- IT-teenused
- Lõpetamine
- Katkestatud õpingute lõpetamine
- Üliõpilasesindus
- Teenused
- Koolitused
- Tasuta veebikursused
- Huvilend lennusimulaatoris
- Ruumide rentimine
- Raamatumüük
- Drooniseminar
- Uurimisrühmad
- Projektid ja rakendusuuringud
- Publikatsioonid
- Tudengiprojektid
- Võrgustikud ja partnerid
- Lennundusterminid
- Lennundusseminar
- Erasmus+
- Toeta üliõpilasi
- Üldhariduskoolidele
- Lennunduse info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia (lennundustehnika)
- Õhusõiduki ehitus ja hooldus (lennundustehnika)
- Lennuliiklusteenused
- Õhusõiduki juhtimine
- Lennunduskorraldus
- Kommertslennunduse juhtimine (ENG)
- Ärilise lennutranspordi piloot (ENG)
- Sisseastumise ajakava
- Intervjuu
- Kutsesobivustest pilootidele
- FEAST test
- Tervisliku sobivuse kontroll
- Õppekohtade arvud
- Akadeemiline kalender
- Õppekulude hüvitamine
- Õppekava täitmine
- Külalisüliõpilase staatus
- Praktika
- VÕTA
- Akadeemiline puhkus
- Eksmatrikuleerimine
- Välisõpingud
- Välispraktika
- Äsjalõpetanute praktika
- Taotluse esitamine
- Partnerkõrgkoolid
- Üliõpilaste kogemused
- Olulised dokumendid
- Lugejale
- Infoallikad
- Lõputööd
- Raamatumüük
- ELA MTO heakskiidetud õppematerjal
- Lennuakadeemia publikatsioonid
Teadus lennuakadeemias: ioonilise tuule tehnoloogia
- Teadusartikkel: "Advancing threshold-inception modeling for predictive simulation of ionic wind fan performance"
- Autorid lennuakadeemiast: Siim Heering, Karl-Eerik Unt. Teised autorid: Juri Volodin, Vootele Mets, Rasmus Talviste, Jüri Raud, Indrek Jõgi, Veronika Zadin.
- Väljaanne: Results in Engineering (Volume 32)
Eesmärk
Katsetada, kui täpselt suudavad arvutisimulatsioonid prognoosida ioonventilaatorite tööd. Need seadmed kasutavad õhu liigutamiseks kõrgepinge elektrivälja ning neil puuduvad tavapärased liikuvad osad. Samuti uuriti, kuidas mõjutavad elektroodide pinna väikesed ebatasasused simulatsioonide täpsust.
Tulemused
Simulatsioonide tulemused vastasid üldiselt hästi katsetulemustele ning ennustasid õigesti, kuidas õhuvool muutub sõltuvalt pingest ja elektroodide vahekaugusest. Katsed näitasid, et 10 mm elektroodide vahekauguse korral saavutati suurim õhuvoolu kiirus (ligikaudu 1,55 m/s). Täiesti siledate elektroodidega arvestanud simulatsioonid muutusid aga teatud töötingimustes vähem täpseks. Mikroskoopilised uuringud näitasid elektroodide pinnal väga väikeseid ebatasasusi. Nende lisamisel mudelisse paranes prognooside täpsus märgatavalt. See näitas, et isegi väga väikesed muutused elektroodi pinnas võivad mõjutada elektrivälja, ioonide teket ja sellest tulenevat õhuvoolu.
Praktiline rakendus
Realistlikumad arvutimudelid võivad muuta ioonventilaatorite projekteerimise ja optimeerimise lihtsamaks ning vähendada vajadust mahukate füüsiliste katsete järele. Väikeste pinnadefektidega arvestamine on prognooside täpsuse parandamiseks oluline ning toetab ioonilise tuule tehnoloogiate arendamist näiteks jahutuse, tõukejõu tekitamise, aerodünaamilise õhuvoolu juhtimise ning keha takistuse vähendamise valdkonnas. Keha takistuse vähendamise rakendus on praeguse uurimismeeskonna peamine siht. Kontseptsioon kasutab ioonventilaatorit, et kiirendada piirikihti, mistõttu väheneb õhuvoolu reaktsioon keha pinnaga ja väheneb keha takistus.
Liitu infokirjaga
Lennuakadeemia infokirjaga liitudes jagame sinuga teavet lahtiste uste päeva, ürituste, veebikursuste, vastuvõtu ja muu õppimisega seonduva kohta.
Liitumiseks täida allolev ankeet.
Infokirja saamisest on võimalik igal ajahetkel loobuda.
Käesoleva vormi täitmisega annad nõusoleku oma isikuandmete säilitamiseks ja kasutamiseks Eesti Lennuakadeemia vastuvõtuga seotud info saamise eesmärgil. Sul on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta.