Victoria Mõru: kriisiaeg töötab eralennunduse kasuks

Kuigi igale riigile on oma riiklik lennuettevõtte auasi ja hoopis teine tunne on lennata teadmisega, et asja ajavad oma inimesed ning teenindus on eesti keeles, domineerivad meie turul üpriski tugevalt lähiriikide lennufirmad. Nagu näitab minevik, on meil endal midagi tulusat luua ja hoida raske. Milliseid muutusi on näha koroonakriisist tulenevalt?

Ärilennunduse populaarsuse tõus

Olles lugenud mitmeid artikleid ja läbinud Fort Aero AS'is oma praktika, tundub, et kriisiaeg on omal moel muutmas lennundussektorit ja töötab just ärilennunduse kasuks. Aina enam inimesi on teadlik sellisest reisimisviisist ning otsustab liinilendude asemel personaalsema, kiirema ja mugavama eralennu kasuks. Lennundus muutub aina enam vajadusepõhiseks. Otselend sihtpunkti, et kokku hoida aega ja vältida tülikaid ümberistumisi, eriti tänases tervishoiuga seotud olukorras, minimeerib lisakontaktidest põhjustatud viiruseriski. 

Usun, et need, kes pidanud jõudma mõnda kaugemasse Euroopa sihtpunkti, rääkimata Aasia või Ameerika suunal lendudest, teavad, kui mitmeid vahemaandumisi see tähendada võib. Eestis on ammu räägitud sellest, et puudub toimiv, mitte näiline otseühendus vajalikesse Euroopa tõmbekeskustesse. Jah, ärilennudundus on kõrgema hinnaga, ent lennates mõne väiksemat tüüpi lennukiga ja suurema grupiga, kasutades seejuures ära kõik istekohad, suudab see ajavõidu ja paindlikkusega konkurentsi pakkuda liinilendudele.

Lennundus liigub väiksemate ja jätkusuutlikumate lennukite poole. Suured lennukitootjad Boeing ja Airbus on juba teavitanud avalikkust, et suurte lennukitüüpide 747 ja A380 valmistamine lõpetatakse. Personaalsem, paindlikum ja vajadusepõhisem lendamine on märksõnad, mis iseloomustavad järgnevate aastate lennundussektorit. See on mõtte- ja otsustuskoht ettevõtetele, kelle tegevust kujundab oluliselt määral lendamine.

Liinilendude graafikud ei pruugi veel pikka aega jõuda kriisile eelnevasse seisu tagasi, mistõttu on praegune sobilik lennunduse tulevikku süvenemiseks. Aeg on mõelda sellele, kas ja mida muuta ning ehk juba lähitulevikus. 

Rohelisem lennundus

Kuigi elektriautod on meie jaoks juba täiesti igapäevased, ei ole sarnased lahendused lennundusvaldkonnas veel väga levinud. Teadlased on aastaid murdnud pead selle üle, kuidas muuta lennundust keskkonnasõbralikumaks ja jätkusuutlikumaks. Juba vähem kui viie aasta pärast võib saada reaalsuseks Cranfield Aerospace Solutions projekt Fresson, mille eesmärgiks on asendada Suurbritannia saartevahelised lennuliinid väiksema elektrilennukiga.

Ka Eviation Aircraft, kelle peakontor asub Iisraelis, on välja töötanud elektrilise lennuki nimega Alice ning esimesed lennukid peaksid tellimuse alusel minema Cape Airile. Kuigi pilootide treeninguteks on kasutusel juba kahekohaline väike Sloveenias arendatud elektrilennuk Pipistrel Alpha Trainer, leian, et hetkeni, mil inimesed vahetaks autod lennukite vastu, kulub veel mõnikümmend aastat. Samuti peavad suuremad reisilennukid sellist läbimurret veel ootama, kuna täna ei ole pikamaalennukitele sobivaid akusid, mis ei oleks meeletult rasked ja suured. Sellised kirjeldatud elektrilised lahendused omavad muidugi mõtet ainult siis, kui elekter tuleb taastuvatest allikatest.

Lisaks elektrilennukite on olemas mitmeid teisi võimalusi, kuidas lennates keskkonda säästa. Näiteks liiguvad paljud lennufirmad selle suunas, et vähendada pardal tekitatavat plastiku kogust taaskasutatavate nõude jms näol. Samuti on juba pikka aega olnud saadaval ka SAF (Sustainable Aviation Fuel), mis ei ole oma kõrge hinna tõttu osutunud väga populaarseks, kuid ometi on juba   lennuettevõtteid, kes SAFi kasutavad.

Samuti on Euroopas arendatud välja SES (Single European Sky), mille eesmärgiks on Euroopa lennuliikluse ohutu ja kuluefektiivne toimimine pideva kasvu juures. See tähendab muuhulgas viivituste vähendamist, ohutusstandardite ja lennutõhususe suurendamist, et alandada lennunduse keskkonnajalajälge ning teenuste osutamisega seotud kulusid.

Üsna levinud on ka erinevad off-set skeemid, millega on inimestel või ettevõtetel võimalik oma heitkoguste jalajälge kompenseerida, investeerides erinevatesse programmidesse. Osa lennufirmasid pakub sellist võimalust lisatasu eest juba näiteks lennupiletit ostes. Organisatsioonid või äriettevõtted, kelle tegevust defineerib olulisel määral lendamine, kasutavad juba võimalust lendamisega tekkivat jalajälge tasandada. Selline trend aja jooksul vaid süveneb.

Kevadine eriolukord on kujundanud inimeste väärtushinnanguid. Lendamisest kui odavlennuga mugavustootest, et suunduda puhkusereisile, on erielukorra järellainetuses kujunemas vajaduspõhine liikumisviis. Ehk ei olegi niivõrd küsimus sellest, mis lennundusest järgnevatel aastatel üleüldse saab, vaid, kuidas ja mida teha, et see oleks veelgi personaalsem ja jätkusuutlikum.

---

Tutvu ka käimasolevate Fort Aero, Tallinna Lennujaama ja Pühajärve stipendiumidega tudengitele.