“Lennutamise piirangud ei ole ametnike kius, need on loodud selleks, et kaitsta inimesi, vara ja õhuruumi,” rääkis Rõõmus. Drooni õhku tõstmisega kaasneb alati ka vastutus ja reeglite mittetundmine ei vabasta nende täitmisest.
Kust reeglistik üldse pärineb?
Euroopa Liidus ja seega ka Eestis reguleerib mehitamata õhusõidukite süsteemide kasutamist Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/947, mis on kehtestanud nõuded nii tavakasutajatele kui ka neile, kelle käitamistegevus on oma olemuselt keerulisem. Kuigi väiksemate droonide käitamise puhul on nõuded mõnevõrra leebemad, ei tähenda see, et neid võiks lennutada ilma igasuguse ettevalmistuseta.
1. Hangi endale käitaja registeerimisnumber. Kui lennutatav droon kaalub rohkem kui 250 grammi või vaatamata kaalule on droonile paigaldatud kaamera või muu sensor, mis suudab koguda isikuandmeid, siis peab drooni lennutaja ennast registreerima mehitamata õhusõiduki käitajana. Käitaja registreerimisnumbri saamist korraldab Transpordiamet. Saadud registreerimisnumber tuleb märkida (kirjutada, kleepida vmt) droonile ja seda on vaja igal aastal pikendada.
Kui droon on varustatud kaameraga, on käitajaks registreerimine kohustuslik. Käitajaks registreerimise taotluse saab esitada veebis lennuohutuse järelevalve infosüsteemis LOIS.
2. Veendu, millises kategoorias sa tahad ja võid oma drooni lennutada. Kõige levinum kategooria, milles hobilennutajad ja algajad droone lennutavad, on A1/A3 kategooria.
“Kui avatud kategooria põhinõudeid ei ole võimalik järgida, siis ei tähenda see kohe, et drooni lennutamine on võimatu. See tähendab, et käitamine on suurema riskiga ning seetõttu on tegemist erikategooria lennuga, mille jaoks tuleb käitajal näha ohutuks lendamiseks natukene rohkem vaeva,” täpsustas Rõõmus.
3. Läbi kaugpiloodi tasemekoolitus ja hangi endale vastava kategooria pädevus. Tavalennutaja peab üldjuhul omandama A1/A3 pädevuse. Kogu vajaliku info pädevuse omandamise kohta leiab Transpordiameti kodulehelt.
Kui lendad 250 grammist kergema drooniga, siis pole kaugpiloodi A1/A3 eksami sooritamine kohustuslik. Iga droonilennutaja võiks selle koolituse siiski läbida, et oma teadlikkust tõsta.
4. Kontrolli enne igat lendu droonikaardilt, kas soovitud lennutamise piirkonnas on kehtivaid piiranguid. Piirangualad on märgitud kaardile.
Droonikaardi leiab https://utm.eans.ee/.
Droonikaardi kasutamise juhiseid saab lugeda Lennuliiklusteeninduse ASi kodulehelt.
5. Enne lendu loe läbi ka oma droonitootja juhised ja kontrolli, et droon on tehniliselt korras. Enne lennu alustamist mõtle ka faktoritele, mis mõjutavad drooni tehnilist võimekust, arvesta aku tööaega, seda, et külma ilmaga tühjeneb aku kiiremine. Tuule suund ja tugevus mõjutavad samuti drooni lennuomadusi jmt.
6. Pea meeles, et drooniga ei tohi lennata päästeoperatsioonide läheduses, seega ära lenda näiteks liiklusõnnetuste ja tulekahjude ümbruses.
7. Kui kaotad drooni üle kontrollil, siis jälgi drooni liikumist ja kõrgust. Proovi taastada drooniga ühendus (liigu lähemale, muuda antennide suunda). Kui droonil on olemas RTH (return to home) või ATTI/manuaalne režiim, siis aktiveeri need koheselt. Oluline on vähendada riski nii palju kui võimalik. Teavita vajadusel hädaabi ning edasta info lähimale lennuliiklusteeninduse üksusele.8. Hoia ennast kursis erinevate droonivaldkonna infoallikatega. Transpordiamet on koondanud droonikäitajatele vajaliku info oma kodulehele, huvilised on sotsiaalmeedias kogunenud ka Facebooki gruppi “Drooniklubi” (9300 liiget).
Lisaks on võimalik osaleda näiteks ka Eesti Lennuakadeemial tasuta veebikursusel “Mehitamata õhusõidukid ja nende käitamine".
Lennuakadeemia infokirjaga liitudes jagame sinuga teavet lahtiste uste päeva, ürituste, veebikursuste, vastuvõtu ja muu õppimisega seonduva kohta.
Infokirja saamisest on võimalik igal ajahetkel loobuda.
Käesoleva vormi täitmisega annad nõusoleku oma isikuandmete säilitamiseks ja kasutamiseks Eesti Lennuakadeemia vastuvõtuga seotud info saamise eesmärgil. Sul on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta.