FPV-droonide ABC ja koostamise juhend

Ehita ise FPV-droon

Eesti Lennuakadeemia on loonud eestikeelse FPV-drooni koostamise juhendi. See juhendab lugejaid samm-sammult läbi drooni ehitusprotsessi, selgitades lahti erinevate komponentide nimetused, funktsioonid, põhiparameetrid ja demonstreerib füüsilist kokkupanekut. Kuigi juhendi aluseks on ProDroneParts.com veebipoest kättesaadav droonikomplekt, on FPV-maailma modulaarsust arvestades selles sisalduv info rakendatav ka teiste droonide koostamisel.

Lennuakadeemia FPV-drooni koostamise juhend on kättesaadav siit

Juhend on avaldatud CC BY-ND 4.0 litsentsi alusel. Litsentsi tingimused on leitavad siit.

Regulatsioonid ja vastutus

FPV-lennutamine pakub küll suurt elamust, kuid nõuab ka vastutust. Euroopa Liidus ja ka Eestis kehtivad droonidele ühtsed reeglid, mida tuleb FPV-droone lennutades järgida.

Mehitamata õhusõidukite käitamine jaguneb Euroopas kolmeks kategooriaks: avatud, eri- ja sertifitseeritud kategooria. Valdav enamus kaugpiloote tegutsevad avatud kategoorias, mis jaguneb omakorda alamkategooriateks A1, A2 ja A3.

• A1 alamkategooriasse liigitub FPV-lend vaid siis, kui kasutatakse drooni, mille täismass on alla 250 g või mis kannab C0 või C1 klassimärgistust. Kaugpiloot peab olema vähemalt 16-aastane ning C1-drooni puhul peab tal olema olemas ka A1/A3 kaugpiloodipädevus.

• A3 alamkategooria alla läheb käitamine juhul, kui droon ei kanna klassimärgistust ja kaalub 250 g kuni 25 kg. Üle 25 kg kaaluvate õhusõidukite lennutamine ei ole avatud kategoorias lubatud.

Avatud kategooria üldine nõue on otsenähtavuse (VLOS) säilitamine drooniga kogu lennu vältel. Kuna FPV-lendudel kasutab kaugpiloot reeglina prille, on otsenähtavuse säilitamine raskendatud, kui mitte võimatu. Seetõttu nõuab FPV-lend avatud kategoorias alati vaatleja kasutamist, kes asub piloodi vahetus läheduses ning hoiab drooni visuaalses otsenähtavuses. Lisaks tuleb järgida avatud kategooria piiranguid, nagu maksimaalne lennukõrgus (120 m) ning vältida inimeste kohal või keelatud aladel lendamist.

• Lisainfo: https://www.transpordiamet.ee/droonid.

Raadioside ja saatjavõimsused

Oluline on teada, et droonide juhtimiseks ja videopildi edastamiseks kasutatavad seadmed peavad vastama Euroopa Liidu nõuetele ja olema lubatud Eesti raadiosagedusplaanis. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) rõhutab, et avalikuks kasutamiseks lubatud võimsused on piiratud: näiteks 2,4 GHz sagedusalas on üldjuhul lubatud kuni 100 mW ja 5,8 GHz alas sageli vaid 25 mW saatjavõimsused. See tähendab, et kõik turul olevad seadmed ei pruugi Eestis seaduslikud olla. Kaugpiloodi vastutus on tagada, et nii tema droon kui ka pädevused vastaksid käitamise nõuetele.

• Lisainfo: https://www.ttja.ee.

Soovitused algajatele FPV-pilootidele

Kuna FPV-droonide lennutamine on oluliselt keerulisem kui levinud tarbedroonide juhtimine, soovitatakse alles alustavatel FPV-pilootidel:

1. harjutada esmalt simulaatoris;

2. teha esimesed lennud mõne kogenuma kaugpiloodi juhendamisel;

3. kontrollida enne igat lendu seadmete korrasolekut;

4. veenduda, et valitud lennukoht ja tingimused on sobivad.