Lennuakadeemia on püsti saanud Baltikumis ainulaadse võrkhalli droonidele

Võrkhalli eesmärk on võimaldada autonoomsete ja mehitamata õhusõiduki süsteemide teadus- ja arendustegevust ning toetada sellega seotud testimist, praktilist väljaõpet ja õppetööd.

Kui tavalendudele kehtivad lennujaama ümbruses piirangud, siis võrkhallis toimuvad lennud täielikult suletud ja kontrollitud keskkonnas ning neid käsitletakse siseruumis toimuva tegevusena. Seetõttu ei kohaldu sellistele lendudele Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 nõuded.  

Võrkhall on akadeemia esimene etapp mehitamata lennunduse testalade kontseptsiooni loomisel Eestis. Pikemas vaates on eesmärk luua võimalused testtegevusteks ka avatud õhuruumis. Täna Eestis sellised alad ja õhuruumi osad mehitamata lennundusele sisuliselt puuduvad. Lennuakadeemia eesmärk on luua lahendused, mis toetavad valdkonna arengut nii, et innovatsioon ja tehnoloogia areng ei pidurduks.  

Võrkhallis saab teha näiteks:

• autonoomsete süsteemide ja MÕS-tehnoloogiate teadus- ja arendustegevusi;

• droonide ja sensorite katsetusi ning testlende;

• eksperimentaalsete mehitamata õhusõidukite platvormide tehnilisi eelkatsetusi;

• tehisintellektil põhinevate juhtimis- ja analüüsilahenduste katsetusi;

• drooniparvede ja mitme õhusõiduki koordineeritud lendude katseid;

• logistika- ja tarneprotsesside kontseptsioonide testimist, sh lasti kukutamist, vabastamist ja vintsimist;

• õppe- ja treeninglende, sh FPV-lende.
  
  

Euroopas on mõned taolised võrkhallid olemas, kuid lähipiirkonnas on see teadaolevalt kõige suurem omataoline. Lennuakadeemia võrkhalli mõõtmed on 30x90 meetrit ning kõrgus on ligikaudu 15 meetrit. See võimaldab teha korduvaid ja võrreldavaid katseid tingimustes, kus lennuohutus ja õhuruumipiirangud ei sea arendustegevustele tavapäraseid takistusi. See on oluline eelis nii teadustöö, õppetöö kui ka prototüüpide arendamise seisukohast.

Võrkhall on kasutuseks avatud nii drooniarendajatele ja -ettevõtetele kui ka harrastajatele. Samuti loob see uusi võimalusi ülikoolidele, teadusasutustele ja tehnoloogiaettevõtetele, kes vajavad turvalist keskkonda seadmete, sensorite, juhtimissüsteemide või muude mehitamata lennunduse lahenduste katsetamiseks. Kasutamiseks tuleb lennuakadeemiale esitada taotlus vähemalt 7 päeva enne planeeritud kasutusaega.

Akadeemial on ka võimekus võrkhalli kasutajate nõustamiseks ja personaalse toe pakkumiseks. Võrkhalli kasutamist saab siduda laiema mehitamata lennunduse alase koostööga, näiteks katseplaani koostamise, mõõtmiste läbiviimiste, tulemuste analüüsi või tehnilise nõustamisega. Lennuakadeemia pakub mehitamata õhusõiduki käitajatele ja tootjatele erinevaid teenuseid alates tehnilisest toest, tootmistehnoloogia nõustamisest kuni erinevate õhusõiduki detailide, näiteks propellerite, mootorite või konstruktsioonilahenduste efektiivsuse hindamiseni.

Rajatud võrkhall loob uued võimalused ka akadeemia enda õppuritele ja teadustöö tegijatele mehitamata õhusõidukite ja erinevate tehnoloogiate testimiseks. Näiteks sobib võrkhall autonoomsete lennusüsteemide töökindluse hindamiseks, navigatsioonilahenduste katsetamiseks ja sensorite kalibreerimiseks. Samuti võimaldab võrkhall läbi viia erinevaid jõudluskatseid ning hinnata mehitamata õhusõidukite konstruktsioonide vastupidavust ja efektiivsust. Akadeemia teadusrühmad on suuresti keskendunud just mehitamata lennundusele. Näiteks uuritakse mehitamata õhusõidukite juhtimist ja navigeerimist dünaamilistes keskkondades, drooniparvel põhinevaid sensorvõresid ja väikesemõõduliste propellerite aerodünaamikat. Tudengiprojekti raames arendatakse sellel aastal põllumajanduslikku VTOL-tüüpi drooni.

Võrkhalli kasutamise ja broneerimise tingimuste kohta saab rohkem infot lennuakadeemia kodulehelt “Teenused ja koolitused” rubriigist. 

Lennuakadeemia on avatud koostööks erinevate huvilistega, et droonivaldkonna uusi lahendusi arendada ja katsetada.