Lennuakadeemia tudengid arendavad uudset põllumajandusdrooni

Menüü

Alates 2024. aastast arendatakse Eesti Lennuakadeemias tudengiprojektide raames mehitamata õhusõidukeid, millega võisteldakse Inglismaal toimuval mainekal rahvusvahelisel võistlusel IMechE UAS Challenge. 2026. aastal esindab mainekal mehitamata õhusõidukite võistlusel lennuakadeemiat BlueNimbuse nime taha koonduv meeskond, kes võtab mõõtu suurriikide ja teiste tugevate tehniliste kõrgkoolidega.

Võistluse korraldajaks on Institute of Mechanical Engineers, mis muuhulgas on tuntud ka maineka tudengivormeli (Formula Student) korraldajana.

Tudengite drooniprojekti elluviimiseks on BlueNimbus loonud meeskonna, kuhu kuulub 19 liiget erinevatelt lennuakadeemia õppekavadelt. Meeskonna peamiseks eesmärgiks on arendada ja ehitada fikseeritud tiivaga droon, mis on võimeline täitma põllumajanduslikku ülesannet.

Noorte inseneride arendatud VTOL-tüüpi lennumasina tiivaulatus on ligikaudu 3 meetrit ning see suudab kanda kuni 4 kilogrammi vedelikku ja lennata üle poole tunni. Droon suudab vertikaalselt tõusta ja maanduda ning kasutada oma modulaarset pritsesüsteemi, mis pritsib täpselt programmeeritud koguses vett määratud koordinaatidele. Sellisel tehnoloogial on tulevikuvaates selge praktiline väärtus näiteks põllumajanduses väetiste või taimekaitsevahendite pritsimiseks. Kuna praegu kasutatakse Eesti põllumajanduses vaid multirootordroone, eelkõige tänu nendele võimele aeglaselt ja täpselt ette määratud koordinaatidel lennata, on BlueNimbuse arendus Eestis ainulaadne. Fikseeritud tiivaga drooni kasutuselevõtt tagaks suurte põldude puhul kuni mitu korda suurema energiaefektiivsuse.

Drooni esialgne mudel projekteeriti õppeaine “RPA konstrueerimine” raames. BlueNimbuse tiim kohandas mudelit tulenevalt CFD-simulatsioonide tulemustest ning viis selle vastavusse võistlusnormidega. Kuna droon kasutab nii vertikaalõhkutõusuks kui ka horisontaallennuks samu propulsioonimootoreid, oli projekteerimisel suurimaks väljakutseks mootorikinnituste ja konstruktsiooni väljatöötamine. Konstruktsioon peab tagama piisava tugevuse ning jäikuse mõlemas lennurežiimis tekkivate koormuste talumiseks.

Drooni ehitamisel kasutatakse valdavalt süsinikkiust valmistatud materjale, mis on ühtaegu kerged ja tugevad. Drooni sisekonstruktsioon koosneb süsinikplaatidest lõigatud detailidest, väliskest on valmistatud süsinikkangast. Lisaks kasutatakse erinevaid 3D-prinditavaid komposiitplaste.

Lamineerimisprotsessis kasutati esmakordselt autoklaavi, kus kõrgendatud temperatuur ja rõhk aitasid saavutada ühtlasema ja tugevama laminaatstruktuuri.

Projekt ei hõlma endas aga üksnes lennumasina projekteerimist ja ehitamist. Tudengid juhivad kogu protsessi algusest lõpuni: alates rahastuse leidmisest ja tehnilisest arendusest kuni turunduse ja sotsiaalmeedia sisuloomeni. Meeskond jagunebki juhtkonnaks, tehniliseks tiimiks ja korraldustiimiks.

“Projekt annab tudengitele harukordse võimaluse rakendada õppetöös omandatud teadmisi praktikas. Me saame oma esimese suurema arenduskogemuse, mille käigus läbime kõik tootearenduse etapid alates projekteerimisest kuni võistlusvalmis drooni valmistamiseni,” selgitas tiimi üldjuht Mihkel Kersa.

Projekti käigus tehakse koostööd ettevõtete ja toetajatega, koordineeritakse tööprotsesse ning lahendatakse ootamatuid probleeme. Projektis omandatud teadmised ja praktilised kogemused annavad osalejatele ka eelise tööturule sisenemisel ning aitavad paremini mõista kaasaegse inseneriarenduse etappe.

VAATA VEEL:

Tudengite tegemistele saab kaasa elada nii nende blogi kui sotsiaalmeedia vahendusel.