Seeria "Meie inimesed" on kogum lühiintervjuusid Eesti Lennuakadeemia töötajatega, mis toob esile need inimesed, kelle igapäevased toimetused muudavad lennuakadeemia just selliseks, nagu see on.
Kui pikk on Sinu tööstaaž Eesti Lennuakadeemias?Alustasin tööd ELA-s 28. aprillil, seega olen siin töötanud pisut enam kui 5 kuud.
Kuidas Sa jõudsid tööle lennuakadeemiasse ja milline on Sinu töökogemus mujalt?
Jõudsin lennuakadeemiasse läbi avaliku konkursi. Olen ligi 20 aastat tegelenud õpetamisega ja ka üle poole sellest juhtimisega. Olen varasemalt pikalt töötanud kaitseväelise hariduse kontekstis. Kaitseväe Akadeemias töötasin keelekeskuse juhatajana ning Balti Kaitsekolledžis akadeemilise kirjutamise õppejõu ning välissuhtluse- ja arendusjuhina. Olen saanud kogemuse ka SA Innovest, kus puutusin kokku riigieksami koostamise ning hindamisega.
Mis on Sulle praeguse töö juures kõige huvipakkuvam?
Kolm asja: valdkond, inimesed ja uued sihid õppevaldkonnas. Lennundusvaldkond on üldse minu jaoks uus ja põnev. Inimesed, kellega nii ELA-s kui väljaspool akadeemiat lennundusega seonduvalt kokku puutun, on väga huvitavad. Suhtun nendesse suure lugupidamisega ja tunnen, et mul on neilt palju õppida. Huvitav on ka uute plaanide välja töötamine õppevaldkonnas, et rohkem teenida lennundussektori vajadusi ja pakkuda kvaliteetset haridust kõigil haridusastmetel meie õppuritele.
Milliseid asju leiaksime Sinu töölaualt?
Ohtralt värvilisi post-it pabereid, mis tuletavad meelde olulisi tegevusi. Veepudel - kraanivesi on alati parim janukustutaja. Minu tütre volditud väike origami draakon.
Kätte on jõudnud aasta 2030 – kuidas on lennuakadeemia arenenud?
Lennuakadeemia on pidevalt näppu pulsil hoidnud ja tihedat koostööd teinud lennundusvaldkonna tööandjatega ning meie poolt pakutav vastab nende vajadustele nii hariduse kui arendustegevuste osas. Õppevõimalused on mitmekesistunud – on tekkinud paindlikumad õppevormid, näiteks õpiampsud ja sujuvam liikumine haridustasemete vahel, näiteks kutseõppest rakenduskõrgharidusõppesse. Lennuakadeemia pere on senisest rahvusvahelisem – suurenenud on nii välisõppejõudude kui -tudengite osakaal. Siin pakutav haridus pakub õpirõõmu ja on kogemuslikult rikkalik – kasutusel on erinevad innovatiivsed tehnoloogilised lahendused, rakendatakse mitmekesiseid ja tänapäevaseid õppijakeskseid õppemeetodeid, millega oleme eeskujuks teistele koolidele. Õpime ka teistelt koolidelt ja teeme nendega koostööd, mis toetab tööõnne, muudab töö lennuakadeemias rutiinivabaks ja pakub eneseteotust. Nii üliõpilased kui õppejõud osalevad aktiivselt õpirändes. Lisaks erialastele rakendusuuringutele on tekkinud huvi ka oma õpetamise uurimise ehk tegevusuurimuse vastu, mis tõstab õpetamise taset ja toetab tõenduspõhist õpetamispraktikat.
Milliseid soovitusi jagaksid Sa tänasel päeval 18-aastasele iseendale?
18-aastasena, peale keskkooli lõppu, ei saanud ma kohe ülikooli tiheda konkursiga erialale sisse ja olin üsna löödud sellest. Mida ma nüüd, kahe magistrikraadi omaniku ja doktorandina, tagasivaates tean, on see, et õppida saab mitut moodi - formaalhariduses, täienduskoolitustel, inimestelt või raamatutest. Enda 18-aastasele iseendale soovitakski seda, et neist erinevatest õppimisvõimalustest tuleks kinni haarata, mitte pea norgu lasta kui plaan A ei läinud käiku.
Sinu raamatusoovitus – põhjenda lühidalt miks just see raamat?
Filip Dochy ja Mien Segers “Creating Impact Through Future Learning : The High Impact Learning that Lasts (HILL) Model”. Mõeldes tulevikuühiskonnale ja sellele, milliseid töötajaid seal vajatakse, on tõenäoline, et need on inimesed, kes peavad toime tulema pidevate ja kiirete muutustega. Seetõttu on raamatu autorite sõnul vajalik ümber hinnata kuidas sellises keskkonnas konkurentsivõimeliseks jääda. Üheks oluliseks ja vajalikuks teguriks selle juures on õppimise ja õpetamise ümbermõtestamine. Raamatu keskne küsimus on: millal ja kuidas õpime nii, et sellel on mõju ehk nii, et õpitu tõesti “jääb külge”? Raamatut soovitakski just seetõttu, et see pakub inspiratsiooni ja mõtteainet kuidas suurendada õppeprogrammide mõju ja korraldada õppimist ja õpetamist nii, et see, mida õpetati, ei ununeks eksamile järgneval päeval.