Inauguratsiooni kõne

21.02.2020

Suur au on mul täna siin teie ees seista. Tänan kõiki, kes te selle ürituse teokssaamisele otseselt või kaudselt kaasa olete aidanud ja mulle Eesti Lennuakadeemia kapteni juhise usaldanud. Püüan seda usaldust igati õigustada. Avaldan ka tänu endistele rektoritele, kelle käe all on kool teinud läbi arengu, mida omalt poolt püüan parimal viisil jätkata. Usutavasti loovad minu eelnevad kogemused selleks head eeldused – olen ise selle kooli vilistlane, osalenud aastaid akadeemia nõunike kogu töös, ning tugev valdkondlik põhi Lennuametist, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning Brüsseli lennundusasutustest on olnud hea ettevalmistus. Olen soovinud teha kõrge missiooniga tööd ja kui kunagi Tartu Ülikooli matemaatikasse sisse astudes mõtlesingi õpetaja ametist (mis küll jäi lõpetamata Tartu Lennukolledžisse ületuleku tõttu III kursusel), siis nüüd tundub, et olen ringiga ikkagi hariduse juurde tagasi jõudnud.

Töötan rektorina küll alles teist kuud, kuid tajun juba vägagi selgelt vastutust, mis selle ametiga kaasas käib. Äsja kaela seatud rektori ametiraha aitab seda ka füüsiliselt tunnetada. Eelkõige vastutuse suuruse kaudu mõistan rektoriameti olulisust, missiooni ning tähendust ühiskonnale ja majandusele, kuid eelkõige lennundussektorile, kelle jaoks see kool ju õieti ellu ongi kutsutud.

Tänase Eesti lennundushariduse algust saab lugeda aastast 1919, kui Eestisse jõudsid esimesed 8 Inglismaalt Eesti lennuväele tellitud lennukit instruktoritega, kelle abil asus vastloodud riik koolitama piloote ja lennukimehaanikuid. Sama aasta 1. septembril moodustati Tallinna lennuväerügemendi koosseisus õppejaoskond. Selle lennukooli ülesandeks oli koolitada Eesti õhuväele nii lendureid, lendurvaatlejaid kui ka aviomotoriste, millega oli pandud alus sihipärasele lennunduskoolitusele Eestis.

Kerime seitse aastakümmet edasi ja leiame end 13-ndas aprillis 1993. Sel päeval andis Vabariigi Valitsus välja määruse Tartu Lennukolledži asutamise kohta, millest 15 aastat hiljem sai Eesti Lennuakadeemia. Tänaseks on akadeemia arenenud kaasaegseks rakenduskõrgkooliks, kus koolitatakse bakalaureuse tasemel spetsialiste kõigis peamistes lennundusvaldkondades. Sellega on akadeemia mitte just unikaalne, küll aga üks väheseid kõrgkoole, kes nii laias valikus lennundushariduse teenuseid pakub. Akadeemia kui lennunduse alma materi rolli sektori arengu tagaja ja sidustajana on raske üle hinnata, sest Eesti lennundus on akadeemia lõpetajatest heas mõttes “läbi imbunud” – tasapisi tuhandele liginev lõpetajate koguarv moodustab kohalikus lennundustegevuses töötajatest erinevatel andmetel kolmandiku kuni poole. Samas on akadeemia olnud doonoriks paljudele välisettevõtetele, kus meie lõpetanud suurepäraselt hakkama on saanud. Samuti on akadeemia läbi aastakümnete elus hoidnud traditsiooni lennundussektori üleste seminaride korraldamises, mis on lennunduse iga-aastased suursündmused. Uhke on olla osaline selliste tegevuste järjepidevuse hoidmises ja jätkumise tagamises – tunnen enda kõrgelt motiveeritud käes teatepulka, mille tahan järgnevale rektorile üle anda veendumuses, et olen teinud kõik võimaliku õppurite, kooli ja lennunduse heaks.

Just laiapõhjalisus on akadeemia hariduse üheks tugevuseks, kuna see võimaldab sünergia tekitamist valdkondade kokkupuutekohtades ja anda õppuritele paremat tunnetust lennunduse süsteemsest toimimisest. Eri valdkondade spetsialistide koostöö ja erialase üksteisemõistmise vajadus ilmneb väga selgelt näiteks lennundusteenuste tervikliku ohutuse tagamisel. Koostööl on kasvavas ja järjest keerukamaks muutuvas sektoris oluline tähendus, eriti arvestades, et lennundus on läbi elamas oma ajaloolist kõrgaega – lennuettevõtjad tellivad rohkelt uusi ja suuremaid lennukeid, reisijate arv teeb järjest rekordeid, ehitatakse uusi lennujaamu ja laiendatakse olemasolevaid, kiirelt areneb mehitamata lennundus jnejne. Järgmise 20 aasta jooksul eeldatakse kasutatava lennukipargi kahekordistumist. Samal ajal ootab ühiskond lennunduselt aktiivset keskkonnamõjude vähendamist. On tõsine väljakutse tegevusmahtude suurenemisega samaaegselt sektori ökoloogilist jalajälge vähendada, kuid näiteks optimeeritud vabalennumarsruudid on juba tänane reaalsus, droonid ja elektrilennukid homne. Selliseid võimalusi pakub tehnoloogia ja eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng, millega kaasnev lennunduse automatiseerituse kasv on seadmas uude valgusse ka inimese rolli kui sellist lennundusteenuste pakkumisel üldse, tingides näiteks uue valdkonnana küberturbe lülitamise lennunduse õppekavadesse. Siin oleks lennundusel potentsiaali arendusteks koostöös IKT-ettevõtetega, kus akadeemial rakenduskõrgkoolina võiks olla suurepärane positsioon uuringute ja katsetuste teostajana. Tartu lennuväli oma sobiva infrastruktuuriga ja kontrollitava õhuruumiga on akadeemiale õppelendude läbiviimise kõrval heaks baasiks uurimaks näiteks droonide ja muu lennundustegevuse kokkusobitamise võimalusi. Tehnoloogia areng puudutab nii lennujuhtide-pilootide kui ka praktiliselt kõigi teiste lennundusspetsialistide tööd, ehk siis ka nende koolitamist, ja akadeemia koordineeritava ning tulevikku vaatavatele praktilistele lahendustele orienteeritud TAL-tegevuse saaks siin edukalt koolitusvankri ette rakendada.

Kõik eeltoodu seab rea uusi väljakutseid lennundushariduse korraldamisele. Akadeemia peab tagama kaasaegseimate teadmiste ja meetodite õppijakeskse kasutamise õpiprotsessides, et anda lõpetajatele nende tööellu kaasa kindel vundament, milleks on uusimad teadmised, korralikud oskused ja loovus uute ning keskkonnasäästlike lahenduste väljatöötamiseks oma erialal ja erialadevaheliselt. Õppekvaliteet, mille akadeemia rektorina oma tegevuses kindlalt esikohale sean, algab kvaliteetsetest õppejõududest ja võimekatest ning kõrgelt motiveeritud õppuritest. Sellepärast panen rõhku õppejõudude oskuste ning teadmiste jätkuvale kaasajastamisele ning lennunduserialade tõhusama populariseerimise kaudu sisseastumise konkurentsi ja edaspidise õpimotivatsiooni suurendamisele. Õppejõudude heal tasemel inglise keele oskus, eriti omaenda õppeaine osas, peab muutuma absoluutselt iseenesestmõistetavaks. Sama lugu on õppejõudude digipädevustega. Õppekvaliteeti peab toetama innovatiivsus ja paindlike lahenduste leidmine koolituse korraldamisel ning rahastamisel. Teretulnud on akadeemia tihedam siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö teiste kõrgkoolidega, mis võiks anda efekti ressursside tõhusamal kasutamisel. Tänaste ainult eestikeelsete õppekavade kõrvale tuleb tekitada inglisekeelsed seal, kus on olemas selge turunõudlus inglise keelt valdavate spetsialistide järele ja see tähendab praktiliselt kogu lennundussektorit. Lennunduskooli jaoks on õppe inglisekeelsus konkurentsivõime tugevdamise ja tegevuse mitmekesistamise seisukohalt ülioluline – sel eeldusel saaksime hakata rohkem rääkima ka teadlikust lennunduskoolituse ekspordist, millega kasvab paindlikkus Eesti enda ettevõtete spetsialistide koolitamiseks. Teisalt tulebki akadeemial pöörata nägu senisest rohkem Eesti ettevõtete poole, kes ootavad kõrgete oskustega lõpetajaid kõrghariduse kõrval ka lühema ajaga ehk kutseõppest. Ootuste paremaks täitmiseks on muuhulgas tarvis vähendada tudengite väljalangevust (eriti lennundustehnika õppesuunal) ning sidustada tõhusamalt akadeemiat, partnereid ning ühiskonda üksteise vajadustest teadlikkuse tõstmise läbi. Lõpetajate senine väga kõrge tööalane rakendatus on selge kvaliteedinäitaja, aga koolitusmahud jäävad ettevõtete ootustele alla. Nii kõrg- kui kutsehariduse sisu ning maht peab vastama tööturu vajadustele, mahu kasv ei tohi tulla kvaliteedi arvelt, vaid vastupidi – peab seda hoopis toetama! Akadeemial on kavas lähi- ja keskpika tuleviku vajadustest endale lähiajal täpsem pilt kujundada, mis on tarvilikuks sisendiks haridusteenuste edasiarendamisel. Ilmselt on akadeemial tarvis asuda rohkem tegelema kutseõppekavade ja täiendkoolituste portfelli arendamisega. Koolitusvõimaluste paljusus ja mahu kasv loodetava välisüliõpilaste ning kutseõppurite arvukuse suurenemise näol võimaldab koolitust kuluefektiivsemalt läbi viia ja koolil enda arengu rahastamiseks rohkem ära teha. Sellega seoses mõtleme läbi võimalused kõrg- ja kutseõppe seostamiseks ühilduvate moodulite kaudu ning täiend- ja töökohapõhise õppe tõhusamaks rakendamiseks. Oleme alustamas ka akadeemia süsteemsemat turundamist ja siin panen muuhulgas suuri lootusi heale koostööle lennundussektori ettevõtetega.

Õpet toetava TAL-tegevuse süsteemsem korraldamine peab saama suuremat tähelepanu ja selleks oleme akadeemias hetkel samme astumas. Just tegevuste mitmekesistamine, haridusteenuste paindlikkus, üliõpilaste ja õppejõudude vahetus ehk mobiilsus ehk rahvusvahelistumine, sh ühisprojektide kaudu, on peamisteks võimalusteks, et varustada kool kõrgtasemel kompetentsiga ja hoida ta seeläbi oma ala kvaliteeditipus. Püüame selleks rohkem võimalusi leida. Kus võiks rahvusvahelistumine olla veel loomulikum kui lennunduses, mis juba oma olemuselt on riigipiirideülene majandusvaldkond? Ometi ei näe me täna akadeemia ridades ühtki välisüliõpilast.. Siin saab teha paremini. Ja me teeme!

Prantsuse kirjanik ja lendur Antoine de Saint-Exupéry on öelnud: “Tähed pole kõikidele inimestele mitte ühed ja samad. Neile, kes rändavad, on tähed teejuhiks. Teistele on nad lihtsalt tulukesed.” Rännakul Eesti Lennuakadeemia rektorina on mulle mõnedeks kirkamateks tähtedeks Eesti Vabariigi seadused, Eesti Lennuakadeemia põhikiri ja üldised head tavad, aga ka julgus, avatus, teotahe ja pühendumus. Pean oma ametit väärikalt ja ausalt ning hoolitsen kõige eest, mis aitab kaasa kooli hüvangule.

Sean enda sihiks toetada teid, kallis koolipere, teie töös, ning samuti teid, head üliõpilased, teie püüdlustes kvaliteetse ja praktiliste oskustega varustatud hariduse järele. Püüan tagada, et kool oleks inimesekeskne ja toimiks ühtse meeskonnana, et siin majas kõiki väärtustataks ja erinevusi käsitletaks võimalustena. Hoian akadeemiat avatuna võimalustele õppe kvaliteedi ja lennundushariduse maine tõstmiseks, mis on akadeemia panus teadmuspõhise Eesti kujundamiseks. 

Head saabuvat Eesti sünnipäeva kõigile!

Ma tänan!